Siilid mäluudust välja!


Artikli lisas: Karl Adami (Karl Adami)

Tekst ja fotod: Karl Adami

Karl! Karl, kas kuuled? Tule siia! Vaata. Kas tunned selle ära? Mis see on? - Sedasi kutsusid mind vanasti vaatama ühte elukat vanaisa ja vanaema ning loomulikult oli vaadatavaks elukaks siil. Siilid jäid kõikjale ette. Nad tegutsesid rohu sees, ronisid koeraaeda, käisid päeval söömas ning isegi puhkasid inimeste silme all. Lapsepõlvest on mul siilidest väga ilusad mälestused.

Ma olen kogu aeg pidanud siili üheks taoliseks elukaks, kes lihtsalt ilmub välja. Tal pole vaja kusagilt ju välja tulla, ta on kogu aeg olemas. Kus taoline elusolend siis pesitseda võiks? Pole ju sellist kohta. Või siiski on? Kas olete näinud siili metsas magamas? - Mina seni kahjuks küll pole, kuigi see on üks tema elupaikasid. Samuti elutsevad siilid aedades, parkides, erinevate hoonete all jne. Kindla pesitsuspaiga valivad suvel välja vaid poegivad emased, ülejäänud siilid puhkavad ükskõik millistes varjulistes paikades. Pakun, et metsades on neil kõige ohtlikum tegutseda kui inimeste läheduses. Eks see peab ka arvatavasti paika, kui välja arvata muidugi see, et inimese parimad sõbrad on just auto ja koer. Koerad ei salli siile, seega on ka minul tulnud ette hulganisti juhtumeid, kus siil tuleb lihtsalt ära tassida, kas siis väga paksude kinnaste, särgi või koguni isegi suure lameda labidaga. On tehtud väga palju öiseid visiite päästmaks siile.

Siilide päästmisest võiks saada justkui omaette missioon. Olen kuulnud, et mõned tuttavad pole siile oma silmaga näha saanud aastaid ning mõned lausa mitte kunagi. Mul on helgelt meeles üks kaunis vaatepilt, mida ärgitas vaatama samuti vanaema. Siil tuli puukuuri alt välja. Ta polnud seal üksinda. Ta võttis enda neli poega ka kaasa, kes tal sabas tuigerdasid. Viiekesi suundusid nad lepiku poole.

Ma mäletan, et hakkasin huvituma siilide tegevusest juba üleeelmise aasta suvel. Tihtipeale tulid nad nii hämaras välja, et võis pelgalt vaid vaadelda neid väikeseid imetajaid tegutsemas. Eelmisel aastal jälgisin siile palju rohkem kui üleeelmine aasta. Ikka tuli tohutult ette õhtuid, kus pärast saunaskäiku viskasin end kastesele murule pikali, et jälgida kuidas nad edasi ja tagasi poterdavad. Tuulevaiksetel õhtutel oli kuulda ka mõnusat krõmpsumist, mis tulenes põhiliselt sellest, et nad närisid tigusid. Üksnes krõmpsumise kuulmisega asi ei piirdu, vaid võib kuulda ka nende nuusutamist. Tigudele meeldib peituda päevasel ajal põõsastesse, seega võib õhtul kohata siile just seal läheduses. Eriti tiguderohked kohad on näiteks mädarõikapuhmastes. Siile olen kohanud ka kompostihunnikute läheduses.

Mina pole siile ainuüksi kompostihunnikute läheduses kohanud, vaid ka mujal. Eelmisel suvel tuli ette ka selline situatsioon, et sain pildistada suure osa päevast kahte siilipõnni. Nad tukastasid, sõid, mürasid. Tukastamise ajal oli kuulda norskamist ning müramise all võib mõelda, et üks ronib esikäppadega teise okaste peale. Kas neil valus pole, seda ei oska kahjuks öelda. Nad isegi turnisid põõsas. Näha oli ka hetke, kus üks poegadest jäi oksade keskele kinni. Pärast paarikümnesekundilist rühelemist suudeti ohjadest isegi vabaneda. Oli ka kolmas põnn, kuid teda tabas kahjuks suur õnnetus. Nimelt nähti, kuidas kurg toksis ühte pisikest siilipoega. Kõiksugu kiskjad saavadki eelkõige jagu just noorematest siilipõnnidest, kuigi vanematest ja kogenumatest siilidest püüavad jagu saada ka kõiksugu röövlinnud, mägrad, rebased jne. Päeva lõpus otsustasid just needsamad kaks põnni minna ema keelust hoolimata ümbrust uurima. Põnnid jäid aga emale vahele ning arvatavasti said ka siilikeeles korralikult pragada.

Kas siile ka pildistada saaks? - Saab ju ikka, kõiki elusolendeid saab pildistada. Mina pole justkui suurt projekti siilide poolest käsile võtnud, kuigi võiks. Kuna siilid liiguvad põhiliselt hämaras või siis kevadisel ja sügisesel ajal üldse pimedas, siis on tõenäoline, et pildistamiseks oleks vaja kõrget ISO. Välgutama hakata ma ei soovitaks, kuna ka meile ei meeldi kui pimedas suur sähvatus silmi riivaks. Hämaras on harilikult ka kaste maas, seega soovitaks panna riided selga, millega ei tekiks niisket tunnet. Pildistada võiks siili ikkagist silmakõrguselt, kuigi see pole raudkindel reegel. Kuna siilil on väga hea lõhnatunnetus, siis kõiksugu parfüüme ja isegi sääsetõrjevahendeid ei soovita endale peale piserdada või rullida. Siilidel on ka väga hea kuulmine, kuid kehv nägemine, seega olen mina pidanud teda poolpimedaks. Ta näeb minu arvates ainult enda nina ette. Isegi kui nii võib olla, siis päris tsirkust ei soovita tema lähedal teha. Tuleks olla võimalikult tasakesi ning hoiduda võimalikult kaugele, et mitte väga segada. Seda tuleks eriti siis tähele panna kui siilil ka pojad sabas on. Pildilt võib selgelt välja lugeda, et kas siili on häiritud või mitte. Siil on tänu oma tegemistele tihtipeale päris aeglane, seega tuleb varuda kuhjaga kannatust. Võiks teha eelnevalt ennem pildistamist väikest luuretööd. Uurida välja, kus siilid kõige tihedamini liiguvad.

Ma väga loodan, et inimeste siilihuvi tõuseks. Siilid on tähtsad elusolendid putukate ja muude elusolendite arvukuse piiramisel. Nad aitavad aiapidajaid ning pakuvad silmarõõmu paljudele loodushuvilistele. See pole normaalne, kui kõik kapsad on tigusid täis, seega austagem ning hoidkem siile. :)


Artikli kommentaarid


Jan Lepamaa 09.03.2011, 13:45
Tore, hariv ja asjalik artikkel. Siilid on lahedad tegelased. Kahjuks olen ise viimastel aastatel neid väga harva kohanud.
Uve 12.03.2011, 07:52
Väga põnev jutt oli ja minule tundub ka, et siile on vähemaks jäänud.
siirius 15.03.2011, 12:56
Käisin eelmisel suvel Nõos tuttavate juures ja nemad söödavad siile. Panevad neile igal õhtul söögi valmis ja kusagil kell 18-19 tulevad siilid igal õhtul kohale. Tavaliselt käib 6 siili. Igaühel oma iseloom. Üks on suur ja teda teised kardavad. Teine on see keda kõik müksivad.kolmas väike, kiire ja liikuv- käib alati kõik kausid läbi ja proovib teiste siilidega suhelda jne. Siilid ei karda kui sa neid vaikselt vaatad ja võivad ka meetri kauguselt sinust mööduda. Üksteisest möödudes müksivad üksteist küljega ja popsuvad. Olin samuti vaatepildist üllatunud. Ei oleks osanud oodata, et sellised loomad ka söömas käivad. Aga lauakombed puuduvad neil ikka täielikult! Ronivad kõhuli kaussi ja matsutavad kõvasti. Kui kõht täis siis võivad sinna kaussi ka midagi muud teha...
Mariliis 04.04.2011, 13:17
Väga mõnus oli lugeda. Ka mina ei ole siili eriti kohanud. Viimanti nii poolteist aastat tagasi, kui koer hirmsasti kellegi peale haukus. Oli ikka tükk tegemist, et koer siili juurest ära saada.
Martin Ülevaino 10.04.2011, 15:15
Tartus mul maja taga elutseb hetkel üks siil. Olime naabriga väljas ning lasime koertel joosta maja taga, ühel hetkel hakkasid koerad haukuma ühe augu kohal. Lähemal vaatlusel selgus, et see nn. "auk" on siili talvekorter. Tänase päeva seisuga on siil talvekorteri hüljanud ning aeg-ajalt on teda näha põõsaste all toimetamas.
Artikli kommenteerimiseks pead olema sisse loginud...