|
Linnud
Järjekordne päev, kui läksin kõrvukrätsu vanemate tulekut ootama, et tabada hetki, mil kõrvukräts tuleb saagiga põllult. Taustaks taevas. Kahjuks ei olnud sel õhtupoolikul ilusat punast/kollast päikest, mis oleksid teinud kõrvukrätsu sulestiku kuju ja vormi veel ilusamaks. Isusin maha, kell oli täpselt kuus. Sättisin objektiivi(Sigam 100-300) statiivile, suunaga põllule. Sättisin paika ka säri, ava ja valgustundlikuse. Ei tulnutki kaua oodata, kui nägin eemalt taevast täpina lendavat lindu-kõrvukrätsu. Räts lendas ja lendas minu poole, kuni meid lahutas umbes nelikümmend meetrit. Teda jälitasid nagu alati paar hallrästast. Tegin ühe pildi, kuid minu rumaluse tõttu oli kaameral peale jäänud hommikusest maastikupildistamisest peegli eellukk. Niisiis läks see pilt untsu. Ärevuses võtsin kiiruga seade maha, ise pingsalt mõteldes, kas saangi rätsu pildile sellise äparduse tõttu. Lind oli peaaegu minu peakohal, kui võtsin statiivilt objektiivi koos kaameraga kätte. Käed hakkasid õrnalt värisema. Samal hetkel viskasin ennast koos kaameraga selili. Tundsin, kuidas kõrvenõgesed kõrvetasid minu paremat küünarnukki. Pildiotsjast nägin, kui tiivad ja pea ilmusid kaadrisse. Teravustasin. See hetk oli käes, mil kõrvukräts oli täpselt minu pea kohal. Tegin pildi. Pilti on hiljem ka Photoshopi abiga lõigatud paremalt ja alt.
canon 350d+sigma 100-300@300, f/4, 1/3200, iso 200, pilves ilm, kuid ilmus ka kohti, kus paistis sinist taevast.
|
