Käesolev pilt on autorikaitse objekt ja selle mistahes vormis kasutamine/levitamine ilma autori otsese loata on keelatud.
Autor: Erik Mandre  Saada kiri autorile
Pilt lisatud: 10.11.2009

Liikumine õhtupimeduses

Metsloomad

Pildistatud õhtuhämaras rabavahelises metsas.

f/4.5, 1/5s, ISO-1000, õhtul

4.98
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2009-11-11 08:43:33 | Koduleht
Niipalju kommentaariks, et see on esimene kord, kus mul tekkis üsnagi kõhe tunne, mõistagi õhtuhämarus etendas siin oma rolli. Olin juba teel oma auto poole (nii umbes 8 km oli veel jäänud metsa ja raba vahel kõndida) kui ühtäkki nägin rabadevahelises metsatukas, kuidas seakari (no nii mõnekümne pealine kindlasti koos noorte põssadega) tuli raba pealt metsa. Otsustasin neid lähemalt kaema minna, kuigi teadsin, et on juba liiga pime, et pilti saada. Seakari oli tuhnimisega ametis ja see võimaldas mul nii neljakümne meetri peale saada üsna lihtsalt. Järsku tõstis üks jässakamatest oma nosu sambliku seest üles ja hakkas huvi minu kui ühe tumeda kogu vastu tundma. Silma nurgast märkasin, et minust vasakul sootuks kaugemal hakkas kah juba üks tõsisem jurakas minu suunas vaikselt kõndima. Tundus, et nende kahe kohus oli tagada seakarja turvalisus. Kusjuures need kaks olid tõeliselt jurakad. Aga lõhna nad kätte ei saanud ja seega läheneti esialgu vaiksel sammul otse minu suunas, nii paari kolmekümne meetri peal hakkas üks neist minuga paralleelselt liikuma et mind rohkem külje pealt uudistada, sellest hetkest on ka see pilt. Seejärel tuldi juba otse minu suunas veelgi lähemale ja piirati mind nö kahelt poolt sisse.
 
Avatar tankur (reinuvader@3.45) 2009-11-11 10:33:52
Mulle meeldib, tekitab sellise judina.
5
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2009-11-11 13:28:36 | Koduleht
Näe isegi keegi jaksas lõpuni lugeda :) OK jätkan siis kommentaari. Edasi juhtus nii et miskit 15 m peal tekkis "turvasigadel" suurem kahtluseuss - vaatamata sellele, et olin põlvili ja seega sigadele mitte väga suur (siis kõrge) objekt, tekitas neis ilmselt kahtlusi minu objektiivi liikumine ja paar katikuklõpsu, pidin ju pildi saamiseks objektiivi seaga nö kaasavedama, seega ei saanud olla päris liikumatu. Sellele reageeriti kerge ehmatusega ja kapati metsatukast raba äärde - kari enne, turvakad järgi. Mõtlesin, et no nii ilmselt selleks korraks kõik, aga jäin veel põlvili asendisse. Peadselt selgus, et eksisin, seakari tuli metsatuka äärde tagasi ja turvakad ei jätnud jonni, tulid mind uuesti kaema. Vahe oli selles, et kui enne piirasid mind kaks suurt siga, siis nüüd oli üks teiselt poolt veel juurde tulnud. Seega kolm suuremat tegelast otsustasid ikka lõplikult minu ohus või mitte ohus veenduda - olin selles üllatunud ja esimest korda elus looduspildistamisel kaalusin püsti tõusmist et reeta end kui inimest. Aga ma siiski ei teinud seda. Sead tulid nii miskit 12-15m peale ja siis said ise ka lõplikult aru, et asi on liiga kahtlane ning lahkusid raba poole. Kari mõistagi enne, sest nagu turvakad näitasid üles ebakindlust, pani kari põssadega pagema. Aga arvan siiani, et need turvasead päris selget sotti ei saanud sellest, kes ma olen, sest nende lahkumine ei olnud sedavõrd paaniline nagu haisu ninnasaamisel tavapäraselt see on.
 
Avatar Peeter Nahko (mesikäpp@4.97) 2009-11-11 13:43:26 | Koduleht
ma usun, et neid lõpuni lugejaid oli siin tunduvalt rohkem, väga põnev kogemus ;)
 
Avatar Uve (kaljukotkas@4.76) 2009-11-11 14:00:51 | Koduleht
Selliseid lugusid on väga mõnus lugeda.Ütlen ausalt et olen ise sigatega 2 korda kokku põrganud ja juba siis oli irmujudin seljas aga see mis pildi autoril toimus oli tõsine risk.
5
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2009-11-11 14:19:04 | Koduleht
Mul on ainult hea meel kui pilt suudab ka selle vaatajale anda edasi natukenegi judinaid, kerget hirmu või adrenaliini, mida õhtupimeduses suure looma liikumine sinu suunas enamjaolt võib tekitada. Kohtumine oli minujaoks aga ainult positiivne kogemus, sest jälgida metssigade kaitseinstinkte ja sellest lähtuvat käitumist, oli suur au. Need kolm turvajat olid ka oma kogult suurimad, keda ma eales olen kohanud - tõeliselt jässakad. Õhtupimedas metsas sellistelt loomadelt lähtuv lõrin (kusjuures sea lõrin on minuarust päris tõsiseltvõetavas toonis :)) ja sinu suunas liikumine vaevalt et kellegi pulssi mõjutamata jätab :)
 
Avatar TQNN (kaljukotkas@4.66) 2009-11-11 14:24:37
Siin võib lausa kaks hinnet anda, ühe pildi, teise jutu eest.  Juttu lugedes vaatan pilti ka hoopis teise pilguga, üks täiendab teist siin igatahes.
5
Avatar Karl Adami (kaljukotkas@4.75) 2009-11-11 14:44:58 | Koduleht
Kommentaari unustasin ennemalt lisamata hinde juurde. Minu arvates on tegemist ühe parema metsseapildiga viimasel ajal. Lihtsalt võib öelda, et mõnus pilt on. Jutt annab ka pildile juurde, kuid ka ilma jututa tekitas pisukest kõhedusetunnet. Seega on jutt justkui rosin rosina kõrval. :)
 
Avatar Marko Kivimäe (põdrapull@4.03) 2009-11-11 14:46:31 | Koduleht
Tõnis, just! Autori jutt on nagu põnevusromaan, ootan järjest uut peatükki. :)
 
Avatar kris.o (põdrapull@4.12) 2009-11-11 14:53:37
Nii pikka ja põnevat juttu on ikka lahe lugeda aga no pilt ise on ka väga mõnus- eriti sümpaatselt tabatud liikumisefekt!
5
Avatar nöps (põdrapull@3.71) 2009-11-11 15:00:02
Lugu annab ikka kõvasti juurde
5
Avatar Allar (reinuvader@3.24) 2009-11-11 15:25:51 | Koduleht
Mõnusa fiilinguga pilt ja jutt :) 300mm ?
5
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2009-11-11 15:31:35 | Koduleht
500mm, pilt on täiskaader.
 
Avatar Yyhely Hälvin (põdrapull@4.26) 2009-11-11 17:08:25
Juba pisipildilt tundus hüva hämarus, liikumisega. Vt kõik eelnevad.
5
Avatar Tarmo K. (põdrapull@4.07) 2009-11-11 17:42:16 | Koduleht
Olen isegi seda lõrinat umbes 10 m kauguselt kuulnud ...palju valgemates tingimustes kui see siin ja siis juba ajas pulsi lakke...
Aga pilt minus sellist eufooriat ei tekita kahjuks.... kõik on kena aga teravus võiks nina asemel olla silmadel või paremal juhul tervel näol. Pilt on väga hea , jutt aga suurepärane!
4
Avatar brenner (kaljukotkas@4.53) 2009-11-11 20:15:51
Lõrina moodi häält tehakse põrsaid kokku kutsudes.Nu ja praegu peaks kult ka veel karja juures olema,mis teeb selle kohtumise veidi põnevaks küll:)Veider,et karja kohe sinu lõhna kindlakstegemisel paaniliselt ei evakueeritud.Selge see,et karjas oli mitu emist-nad oskavad oma tööülesandeid väga hästi korraldada.Sattusin kord täiskuu valguses tahtmatult mahajäetud taluasemel toituvale seakarjale.Põrsad panid rabinal kesikute järel nelja imakaarde ja tundus,et sellega kõik lõppes.Aga siis kuulsin veidrat üminat(või siis lõrinat)paremalt käelt ja kohe samasugust häält ka teiselt poolt:)Võttis kõhedaks küll,ehkki mul rippus õlal tol ajal tunduvalt tõsisem argument konfliktide lahendamiseks.
Ja niisiis.Kui metssead autorit ei suutnud tuvastada ohuna lõhna järgi,nagu neil üldiselt kombeks,peab tegemist olema väga kõva looduspiltnikuga ja nö.oma jopega.Prouad tulid lihtsalt kaema,miks ta seal kössitab niimoodu selle asemel,et viisakalt tervitada.
Pildis on elu ja emotsiooni:)
5
Avatar Gaida Jakson (põdrapull@4.05) 2009-11-11 20:21:55 | Koduleht
Vot see on juba midagi! Loomulikult aitas autori kommentaar ka juurde:)
5
Avatar Aivar Sokk (kaljukotkas@4.75) 2009-11-11 20:28:44 | Koduleht
Jutt nagu action filmis ja pilt ise ka.
5
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2009-11-11 22:41:36 | Koduleht
@Tarmo K: see ei ole küll selline pilt kust teravust peaks otsima, ammugi mitte silmadest, mida nii või teisiti praktiliselt pimeduse tõttu ei paistnud ei tegelikkuses ega ka siin pildil. See pilt on rohkem selline õhtupimeduses metsavahel liikuvast tumedast kogust. Aga ega see pilt iseenesest ei peagi suuremat eufooriat tekitama, hea kui on lihtsaltki mokkamööda selline vähe teistest seapiltidest erinev pilt :)
@brenner: olen enam kui veendunud, et mind inimesena ei tuvastatud, küll aga lõpuks ilmselt veenduti et tasub igaks juhuks lahkuda. Nö oma jope ma ka neile ei olnud, sest kohtusin nendega esimest korda ja rohkem seda karja pole mul õnnestunud rabas kohata. Aga kiita võin ma oma jopet küll, mis sai spetsiaalselt talveks ostetud ja peaks lõhna veits kinni pidama :) Mis puudutab asjaolu, kas sind piirab kult või emis, siis tegelikult ma siin küll suurt ohu erinevust ei näe, mõlemad on vajadusel võimelised väga pahat tagajärge esile kutsuma - kihvad on neil mõlemil teravad ja ka vanematel emastel teinekord päris pikad ;)

Tänan kõiki osutatud tähelepanu eest!
 
Avatar Tarmo K. (põdrapull@4.07) 2009-11-11 22:53:12 | Koduleht
Siin pildil on nina päris terav jäänud... veidikese enama õnne korral oleks võinud silmade-kõrvade piirkond teravaks jääda... aga seekord läks siis nii :)
 
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2009-11-11 23:52:06 | Koduleht
@Tarmo K: see polnud seekord eesmärgiks, kuna teadsin, et minu fotokere jaoks on sellistes valgustingimustes pildistamine sisuliselt läbi. Seega otsustasin proovida midagi teistsugust. 1/5s säriajaga kaasavedades vaevalt et sellises olukorras teravalt objekti õnnestubki jäädvustada - kogu keha oli ju igatpidi liikumises. Kusjuures minu jaoks ei ole see pilt - seekord läks nii, vaid midagi sellist ma tollest olukorras püüdma läksingi. Teadsin seda algusest peale, et teravusest ja detailist ei tasu mul nii pimedates oludes oma fotokere võimeid arvestades enam mitte unistadagi.
 
Avatar Urmas K (kaljukotkas@5.00) 2009-11-14 20:12:18 | Koduleht
Omamoodi suurepärane lähenemine. Saavutatud efekt annab hästi edasi hetke emotsiooni. Mulle just meeldib, et kärss on terav. Kärss ju metssea kõige iseloomulikum kehaosa.
5
Avatar Seiraja (karuott@5.00) 2009-11-15 22:20:36
tundub sead olid sun tzud lugenud mehed ja tulid peale alles siis kui ülekaal ilmne! :)) kolm peaks Erikuga hakkama saama küll! :))))) väga võimas lugu ja pilt kenasti toetab.
5
Avatar Marek Kolk (põdrapull@3.97) 2009-11-17 21:26:20
Kas selline olukord on reaalelus väga ohtlik? S.t., kas sead võivad ka rünnata või on nad hiiliva lähenemisega juba niivõrd "küpsed" endale ohtu teavitama ja pigem jooksevad ära (kui just ise agressiivne ei ole)?
5
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2009-11-17 21:35:12 | Koduleht
Jah metssead võivad oma väikseid põssasid kaitstes ka inimest rünnata, kuigi enamasti vast siiski otsustatakse põgenemise kasuks - eks kõik sõltub tegelikult tekkinud olukorrast. Metslooma käitumist on raske ette aimata.
 
Avatar Ainar U. (kaljukotkas@4.65) 2009-11-17 21:53:53
Mul onu ühekorra istus emise pärast tükk aega puu otsas ennem kui alla sai. Nimelt sattus juhuslikult emise ja põrsaste vahele. Ohu likvideerimiseks otsustas emis rünnata ja onu naha päästmiseks puu otsa ronida.
 
Avatar Viiu Härm (põdrapull@4.35) 2009-11-20 23:59:31 | Koduleht
Ei jõua ära imestada Eriku külma närvi... Ise olen kunagi pesukausitäie seenepesuvett üle köögiukse pimedasse sügisöösse läkitanud - ja seda heli, mis sellele järgnes, on raske unustada. Nagu oleks taevas kahte lehte löönud ja enneolematu rahe sealt maaapeale langenud... Lõin seepeale õuetule põlema - tohutu seakari põgenes üksteisele selga libisedes ja teele jäävate peenemate puude murdudes. Tuleb meelde, kui seda tormajat vaatan.
5
Avatar Urmas K (kaljukotkas@5.00) 2010-03-20 16:40:57 | Koduleht
On ikka vinge pilt küll. Üks looduspildi parimatest ehk siis PÄRL!
5
Avatar juta (kaljukotkas@4.98) 2010-05-10 17:42:33
Valus siga, põrutan veel ühe viie :)
5
Avatar KristjanTeär (reinuvader@3.52) 2011-06-28 13:28:17 | Koduleht
Jutt ja pilt töötavad koos väga hästi. Suurepärane tulemus!
5
Avatar Marek Kolk (põdrapull@3.97) 2011-06-28 22:51:03
Endal veits hirm ei hakanud elu pärast? Tore on lugeda, et "enamasti" otsustatakse põgenemise kasuks, aga ... inimene on ses suhtes ikka ääretult loll, et absoluutselt ohtu ei karda (looduses vist sellist käitumist eriti ei harrastata loomade seas). No ma saan muidugi aru, et uudishimu tapab :-D
5
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor...