Käesolev pilt on autorikaitse objekt ja selle mistahes vormis kasutamine/levitamine ilma autori otsese loata on keelatud.
Autor: Erik Mandre  Saada kiri autorile
Pilt lisatud: 04.06.2013

Karupoja suvepuhkus

Metsloomad

Suvine õhtu, Soome, varjest.

4.97
Avatar Kalle Rahu (kaljukotkas@4.50) 2013-06-04 12:47:45 | Koduleht
Kes unustas oma kaisumõmmi metsa? :)
5
Avatar Udumartin (kaljukotkas@4.48) 2013-06-04 19:32:32
Uskumatult nunnu karujõmpsikas
5
Avatar Aivar Sokk (kaljukotkas@4.75) 2013-06-04 19:36:37 | Koduleht
Vahva mõmmibeebi mõnusas valguses!
5
Avatar Peeter Nahko (mesikäpp@4.97) 2013-06-06 20:23:54 | Koduleht
Hei varjevastased, näidake ilma varjeta tehtult selline pilt ette :)
5
Avatar Urmas K (kaljukotkas@5.00) 2013-06-08 12:30:29 | Koduleht
Vaevalt nüüd keegi otseselt varje vastu on. See on pigem vahend loodusfotograafias, nagu ka varjeriietus, looduses vaikselt liikumine jne.
Pigem on küsimuse all olnud loomade söötmine ainsa eesmärgiga teha neist kindlas kohas imekenasid fotosid, sest see võõrutab metsloomi nende loomulikust toiduotsimise oskustest.
See on aga tõsi, et ilma söötmiseta selliseid ilusaid lähipilte ei saa. Kes tahab, see teeb, kes ei, see mitte. Minu jaoks on see pigem nagu loomaaias jahilkäik - mingit erilist pinget ei ole ja ootused on juba ette väga kõrged.
Keenias, Tsavo rahvuspargis on üks suur hotellikompleks, mille restorani väliterrassilt avaneb vaade kuivanud puudest seadele, mille otsa riputatakse iga õhtu üks lihakäntsakas, millele siis üks sisseharjutatud kommetega leopard pea igal õhtul järele tuleb. Turistidel on seal väga mugav leopardist pilte teha. No ma ei tea, minu käsi igatahes objektiivi järele ei tõusnud. Kes tahab, see googeldagu "Tsavo leopard" ja näeb piisavalt nö ausaid pilte sellest puust ja söödast. Teistelt, nendelt imekenadelt piltidelt on reeglina sööt välja kadreeritud ja otsingust ka "Tsavo" välja jäetud, sest kes ikka tahab teada, kuida vorsti tehakse.
 
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2013-06-08 13:05:42 | Koduleht
Urmas, ma ei saa nõustuda päris sinu väidetega. Esmalt ma ei oleks küll nii absoluutne selles väites, et  varjeesine söötmine võõrutab nt karusid nende loomulikust toiduotsimisest. Varjete ette pandud toidukogusest ei piisa kunagi ühelegi karule, pigem on see koht, kust ollakse harjutud läbi astuma ja üht teist hamba vahele saama, kuid sellest kaugeltki mitte ei piisa ühelegi karule ja teatavasti moodustab karu toidukogusest suurema osa siiski taimestik ja nende viljad ehk mitte see, mida varjete ette pannakse. Samuti ei saaks väita, et karude pildistamine varjest on igati pingevaba ja ootused kõrged juba ette. See ei ole kindlasti võrreldav inimestega harjunud leopardiga, kes nende nina ees käib toitumas. Karude pildistamiseks on loodud spets varjed, mis võimaldavad karu lähedalt jälgida ilma teda segamata ja hellematel perioodidel on karud isegi varjete suhtes küllaltki ettevaatlikud (vara kevadel ja ka hilisemal sügisel, kui karujahti peetakse). Samuti 16 tundi järjest kusagil varjes küürutada ei ole ka mingi luks ja hea pildi saamine eeldab ikka paljudel juhtudel õnne ja paljude asjaolude kokkulangemist. See kõik ei ole nii lihtne kui võib arvata. Teinekord võib tõesti õnn näkata juba esimesel ööl varjes, samas on kordi kus võid 5 ööd-päev järjest varjes istuda ja ikka on fotokas kiri "folder contains no image".
 
Avatar Urmas K (kaljukotkas@5.00) 2013-06-08 13:34:08 | Koduleht
See leopardi lugu on muidugi eriti jube ja minu teada selle vastu ka protsetitakse.
Sellega olen ka nõus, et karupildi ootamine ei ole meelakkumine.
Lihtsalt kogu see looduspildi suundumus ülimalt kvaliteetsete ja kontrollitud tingimustes piltide poole, vahendeid valimata, s.h. söötmisega, on see, mis mulle ei istu. Mitte, et mul oleks midagi varjes istumise vastu.
On ikka hea, et vähemalt ilvesed ja põdrad omapäi liiguvad. Mingigi salapära ja juhuslikkus siis veel säilib.
 
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2013-06-08 20:35:25 | Koduleht
Söödetakse ilveseidki (vähemalt Eestis) ja kuuldavasti päris edukalt ning no põdrad, nende jaoks on ju praegusel ajal soolakud nagu pulgakommid, mida pidevalt mekkimas käiakse. Seega kui lähtuda Urmas sinu väljaöeldust, teha üldistusi ja absolutiseerida, siis ei liigu ka ilvesed ja põdrad alati omapäi, ilvesed küll pigem jah, põdrad aga küll suuremalt jaolt mitte :) eriti piirkondades kus jahimaad ja jahimehed soolakuid peavad ning viimaseid on ikka päris palju.
 
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2013-06-08 20:42:30 | Koduleht
Mulle meeldib väga omapäi ringi mütata ja neid omapäi loomi kaadrisse püüda, paraku on hetki ja loomi, mida ilma varjeta üldjuhul kaadrisse ei püüa ja siin on valik, kas loobuda nende pildistamisest või kasutada nende häirimatuks jälgimiseks ja jäädvustamiseks varjeid. Mina eelistan viimast, sest mulle meeldivad suurkiskjad, eriti karu ning nende jäädvustamine ja jälgimine pakub mulle suurt huvi, mõnusat vaheldust. Ma olen arvamusel, et tänu varjetele, mis võimaldavad karusid jälgida, on ka paljude inimeste respekt ja arusaam nende loomade vastu tõusnud.
 
Avatar Sven Z. (tigekull@5.00) 2013-06-18 10:34:47 | Koduleht
Jälle see vana teema. Ega häälega loomade (põtrade meelitamine, ilvesele hädakisa tegemine) on samasugune sekkumine ja mõjutamine nagu varjega söötminegi. Minu arvates isegi räigem sekkumine, sest hääl annab loomale signaali, et tuleb koheselt tegutseda ja ähvardav liigikaaslasest konkurent oma territooriumilt minema peletada. Varje ette paigaldatud sööt lubab loomal aga rahulikumalt otsustada, kas tulla sööma või mitte.

Eks see taandub sellele, mis kellelegi meeldib. Mind näiteks ei erutada häälega eda juurde meelitatud loomadest tehtud fotod, sest see, kuidas need lõpevad on alati teada. Samas varjest mulle küll meeldib loomi vaikselt vaadata.

Pildist ka. Pildil on jah nunnu loom nunnus poosis, mis minu arvates aga ei tähenda, et tegemist oleks suurepärase loodusfotoga. Tore hetk igatahes.
4
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor...