Käesolev pilt on autorikaitse objekt ja selle mistahes vormis kasutamine/levitamine ilma autori otsese loata on keelatud.
Autor: Erik Mandre  Saada kiri autorile
Pilt lisatud: 09.08.2008

Põdrapere hommikuses udus

Metsloomad
4.55
Avatar Andres Tamm (kaljukotkas@4.59) 2008-08-10 20:52:17 | Koduleht
muidugi suurepärane põdrapulli üilt on ees ..sellegi poolest on ka see väga hea pilt
4
Avatar Aivar P. (põdrapull@4.12) 2008-08-10 21:29:45 | Koduleht
Äkki oleks võinud värve rohkem peale keerata?
4
Avatar Karin Reinhold (vanasokk@3.91) 2008-08-10 21:34:23
Väga armas pere, hea emotsiooniga pilt.
5
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2008-08-10 21:54:11 | Koduleht
@Aivar: Värve ma pilditöötlemise juures ei puutunud, kuna need olid loomulikud ja vastasid pildistamise hetkel valitsenud olukorrale. Ilm oli tollel varahommikul udune ja üsnagi külm. Mõlemad põdrad on siin kerges udus, sealt ka nende värvus.
 
Avatar Jaak Põder (tigekull@4.80) 2008-08-10 21:56:26 | Koduleht
Udus värvide pealekeeramise soovitus on ikka küll üks viimase aja metsapoolsematest soovitustest. Tundub, et osadele 'looduspiltnikutele' on udu puhta võõras teema.
 
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2008-08-10 22:28:58 | Koduleht
Lisaksin siia selle pildi saamisloo samuti. Võib öelda, et see pilt on mitme nädala jälgimistöö vili, mille käigus sai pisteliselt varahommikuti ja õhtuti põtru jälgimas käidud ja nende liikumisharjumusi kaardistatud. Selle käigus kaardistasin enda jaoks mitmed põtrade liikumisrajad ja kellaajad. Paraku sain üsna kiiresti juba oma varasematele kogemustele kinnitust, et miskit kindlat siin ei ole. Tuvastasin küll mõned punktid, kus põdraema liikus oma pojaga võrdlemisi sarnasel ajal, kuid samas seda ei juhtunud iga hommik/õhtu ning ikka ja jälle mängis liikumisraja valikul tublit rolli põdraema valvsus ja vaist. Väga meeliköitev oli jälgida seda kuidas põdraema metsatuka ääres ohtu hindas ja väga valvsalt oma haistmismeeli ja nägemist kasutas, enne kui liikumist koos oma pojaga üle põllu alustas. Mitmed korrad otsustati siiski tuldud metsatukka tagasi pöörduda või piirduti pelgalt metsaääres noorte võsude mekkimisega. See kõik muutis selle vahva põdrapere jäädvustamise üsnagi keerukaks. Antud pilt sai teoks suuresti tänu õnnele. Nimelt sai tollel varahommikul kella 3 paiku alustatud järjekordset retke jälgimaks põtrade varahommikusi toimetusi. Jõudes sihtpunkti nägin põllul ca 150m peal suurt põdrapulli ja mõne aja pärast ka põdramammit. Pojast sain aimu alles siis kui kuulsin tema häält, sest viljast teda välja ei paistnud. Jälgisin seda kuidas põdrad oma kõhtu täitsid päris mõnda aega, aga paraku oli nende liikumissuund pigem minust eemale või paralleelselt minuga ning kuidagi ei tundunud nad võtvad suunda minu poole. Päike hakkas vaikselt tõusma ja ma pidin tõdema, et ilmselt see hommik oli mul au neid vaid jälgida. Samas nähes neid põllult metsatukka sisenemas ei jätnud ma jonni, vaid otsustasin mööda põlluäärt neile teisele poole metsatukka nö vastu minna. Jõudes metsatuka nö nurga lähedusse peatusin ma hetkeks, et kuulata, kas on kosta ka mõnd raginat metsast, mis annaks aimu mulle põtrade liikumisest ja asukohast. Paraku valitses haudvaikus, aga see hetk oli ilus, sest põld oli udune ja vaikselt oli aimatav ka päikese tõus. Ma otsustasin seda ilu hetkeks lihtsalt nautida, kui ühtäkki ilmus metsatuka nurgast minu ette ca mõnekümne meetri peale põdraema. Pean tunnistama, et ma ei olnud selleks kohtumiseks päris valmis, kuna objektiiv oli udust tingituna kaetud objektiivikotiga. Laskusin vaikselt põlvili ja eemaldasin põdra ilmet jälgides rahuliku liigutusega koti objektiivi eest. Põder astus sellel hetkel mõned sammud minu suunas ja seisatas - oli selge, et minu kui inimese kohalolekust tal aimu ilmselt ei olnud. Hetkel mil ma oli nö pildistamisvalmis, ilmus vaatevälja ka põdrapoeg ning ilma pikema peatuseta asuti vaikselt liikuma üle põllu teise metsatuka suunas (kergelt siiski suunaga minu poole) ning sellest hetkest pärineb ka antud pilt. Mõne aja pärast hiljem ilmus samast metsatukast kust põdraemagi oli välja tulnud vaateväljale põdrapull, kes minu ees oma hingeõhuga mõnusaid aurupilvi õhku paiskas :)
 
Avatar Tarmo Mikussaar (kaljukotkas@4.96) 2008-08-11 00:10:26 | Koduleht
Eriku jutust väljendub see igavene loodusfotograafi dilemma: kas minna edasi või jääda just SIIA. Tavaliselt on nii, et kui läksid edasi, siis pead kirudes tõdema, et oleks pidanud just SINNA jääma ja kui jäid SINNA, siis kirud, et miks ma kurat siis natukenegi edasi ei võinud minna. :) Igatahes on vaev nähtud, õnne on olnud ja loomad on korralikult pildi peale saadud. Seda põtrade liikumisrutiini hakkab kohe jahihooaeg segi paiskama ja ega neil nii kindlat liikumisrutiini kui inimestel ei ole kunagi. Õnn on ikka põhiline! Ma ei tea, aga minu äsjakalibreeritud CRTmonitori tagant tundub, et need pildid võiksid hommikuvalguse edasiandmiseks suraka tumedamad olla. Pulli pildile paneks viie ja siia kolme. Siia kolme just kadreeringu pärast, alumist viljapõldu on liiga palju.
3
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2008-08-11 08:47:19 | Koduleht
@Tarmo: nii ta on jah, et selle varitsuspaiga valikuga on alati sisemised dialemmad :) Mis puudutab pildi heledust, siis CRT monitoriga ma neid pilte vaadanud ei ole, aga minu LCD-l ja laborist saadud paberil on küll valgus täpselt paigas ehk nii nagu tollel hetkel oli. Hommikuudu loobki omamoodi valgustingimused ja neid töötlemisega muuta pole minu stiil.
 
Avatar Martin Mägi (põdrapull@3.88) 2008-08-11 23:59:10 | Koduleht
Ma oleks selle pildi üle küll väga uhke
5
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor...