Rebane virmalistega
Välismaa maastikud
Käisin Lapimaa tundrat filmimas ja pildistamas. Reisi alguses oli üks eesmärkidest näha kasvõi natukene virmalisi. Ilm oli üldiselt üsna pilves ja udune, aga ilmateade lubas üheks ööks selget taevast. Otsustasime, et jääme sellel ööl telgiga mägede vahele virmalisi ootama. Vaatamata sellel, et samal päeval ütles üks purjus Saami ilmatark, et täna küll virmalisi ei näe. Kuna see oli üks viimaseid õhtuid, siis tuli riskida, jäädes -10 kraadiga mägedesse telkima. Üllatuseks olid juba kella kaheksa ajal virmalised nähtaval. Väga õrnalt, et minu silm ei saanudki aru, aga teadjamad ütlesid, et sellised need ongi. Korraks oli kerge pettumus, aga juba tunni pärast oli terve taevas rohelisi jutte täis. See kestis terve öö. Võimsam, kui ma kunagi oleks suutnud ette kujutada.
See pilt on üks viimastest. Olin just kaadri paika pannud, kui äkki märkasin enda kõrval musta kogu liikumas. Päris hirmus tunne - ümberringi oli kõik vaikne ja pime, kui äkki tuli minu poole täiesti hääletult rebane. Paar meetrit enne mind aga otsustas suunda muuta ja läks otse minu künka otsa. Lükkasin kiiresti ISO lakke ja lootsin, et ta püsib 10 sekundit paigal. Päris nii kaua mitte, aga u. 7-8s küll, et säritada tema aimatav kuju.
10s; F4.5; ISO 4000
|
