Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Väikekoskel e. pudukoskel

Koostanud: Kristo Köhler

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Väikekoskel teadaolevalt Eestis ei pesitse, ta saabub siia sügisel talvituma ning lahkub kevadel või suvehakul põhja poole pesitsusaladele.

Välimus. Väikekoskli isas- ja emaslindude välimused on erinevad. Isaslinnul on valge pea, kael ja rinnus, silmade ja noka vaheline ala on must, peas on valge tutt, mis lõppeb mustana. Samuti on must ka selg. Seljalt(kuklalt) rinnuseni jookseb mõlemalt poolt keha tagurpidi V kujuliselt mustad triibud. Emalinnu pea on pruun, kurgualune valge ja mujalt jätab halli mulje. Nad on kosklatest kõige pisemad, vast sõtkaste suurused.

Segamini võib ajada... Sarnane liik on jääkoskel, erineb peamiselt selle poolest, et tal on rohekas pea.

Levik ja rändamine. Väikekosklad pesitsevad Euraasia põhjaosa taigapiirkondades. Talvitub Läänemere ja Musta mere ääres kuni Inglismaani välja.

Kus võib kohata... Väikekosklat võib kohata suurematel veekogudel ja aeglasema vooluga jõgedel.

Eluiga. Väikekoskli eluiga on kuni 20 aastat.

Eluviis. Väikekoskel on hea ujuja ning söögi saamiseks ta sukeldub. On häbelik lind ja häirimise korral lendab või ujub ruttu ära.

Pereelu. Väikekosklad valivad partneri talvel või kevadel. Emane muneb mais 7-9 muna puutüves asuvasse pesasse enamjaolt kipub pesa olema vana rähni pesa. Haudumisperiood on 26-28 päeva. Pojad saavad lennnuvõimeliseks 9-11 päevaselt ja suguküpseks 2 aastaselt.

Toidulaud. Väikekoskla peamiselt sukeldub söögi saamiseks, milleks on väiksemad kalad ja vees elavad selgrootud.

Vaenlased*. Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Erinevatel andmetel on väikekoskaid Eestis talvitumas tavaliselt 100-300 lindu (andmed 1998). Euroopas -- 17.000-19.000 lindu (maailmas 130.000- 210.000 isendit).

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://www.bto.org/
www.birdlife.org
http://www.birdguides.com
www.wikipedia.org 

Kommenteerimiseks logi sisse!


Väikekoskel e. pudukoskel ++
Mergus albellus
Kehapikkus. Keskmine suurus ca 41 cm.

Kaal. 580-700 grammi.

Tiibade siruulatus. Keskmine ca 62 cm.