Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Punahirv

Koostanud: Kristo Köhler

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Punahirv ei ole Eestis looduskaitse all.

Tunnused. Euroopas suuruselt teine hirvlane. Tal on suured siledad sarved keskmiselt 71cm pikkused, mis on tihtipeale rohkem, kui 10 harulised. Karv on suvel lühike ja punakas, talvel aga tumepruun. Saba on beež.

Elupaik.Elab metsades, rohumaadel, nõmmrabades ja võsastikes. Sageli elab metsas, aga toitub metsaservades või rohumaadel.

Eluviis.Punahirv on aktiivne ööpäev läbi, kuid eriti liikuv on ta õhtu- ja hommikuhämarikus. Kodupiirkond sõltub elupiaga tüübist, aga see võib olla kuni 800ha. Suhtlevad hirved mökitamise teel. Indlevad pullid möirgavad ja emased mökitavad. Oluline on ka visuaalne suhtlemine, nt ‘’sabapeegli’’ esile toomine toimib hoiatussignalina. Sigimisperioodil eritavad emasloomad lõhnanõret.

Segamini võib ajada. Eemalt vaadeldes võib punahirve esmaspilgul ära vahetada põdraga, kuid seda ainult suuruse poolest. Lähemalt vaadeldes tuleb kohe esile hirvele omapärane pea ja nägu. Isasloomadel toob tõe päevavalgele sarvekuju.

Levik ja arvukus Eestis.Eestis peeti punahirve 19.saj. lõpul ja 20. saj. algul iluloomana parkides. 1965. aastal lasti teda ka loodusesse nii Saaremaal kui ka Abrukal ning 70'dal ka Hiiumaal. Mandri-Eesti punahirved on põhimõtteliselt vabadusse pääsenud isendid. Arvukus Eestis on kusagil 2000 isendi ringis.

Eluiga. Keskmine eluiga on kusagil 12-15. aastat, vanim registreeritud vanus aga 25.a.

Pereelu. Jooksuaeg on neil septembri lõpust novembrini. Sel perioodil korraldavad isasloomad duelle nii möirgamises kui ka otsese võitlusega. Tugevamad isasloomad koondavad enda ümber emastest haaremi. Tiinus kestab 225-245 päeva. Seejärel sünnib tavaliselt üks (harva ka kaks) valgetäpilist, hästi arenenud vasikat. Vasikas suudab emasloomale juba nädala aja vanuselt järgneda. Rohtu hakkavad nad piima kõrvale proovima juba kuu aja vanuselt kuid jätkavad siiki imemist sügiseni. Sügisel kaovad ka noorte karvastikust valged täpid. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom. Iseseisvuvad noored kaheaastaselt ja saavutavad kolmeaastaselt juba suguküpsuse. Isasloomad hakkavad aktiivselt sigimises osalema siiski mõnevõrra hiljem.

Toidulaud. Punahirv sööb põõsa- ja puuvõrseid, mis moodustavad 80% toidust. Võib süüa ka kõrrelisi, kanarbikku ja okaspuuvõrseid.

Vaenlased. Vaenlasteks on neile hundid ja karud, kuid peamiselt ikkagi inimene, kes jahib isashirvi tema ilusate sarvede ning maitsva hirvevorsti tõttu.

Huvitavaid tähelepanekuid. Sarvede areng ja suurus sõltub toidutingimustest.

Tähtsaima isaslooma sarved on 10 või enama aruga.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia

Kommenteerimiseks logi sisse!


Punahirv
Cervus elaphus
Kehapikkus: 165-260cm.

Kaal: isastel kuni 350kg emastel kuni 250kg.

Turjakõrgus: 110-130cm.

Sabapikkus:  12-15cm.