Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Suurvidevlane

Koostanud: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Suurvidevlane kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Suurvidevlased valivad elupaigaks vähese alusmetsaga metsasid, suuremaid parke, mis asuvad karjamaade läheduses. Talveund magatakse õõnsustes, kaljulõhedes ning mitmesugustes inimehitistes.

Segamini võib ajada. Kuna nahkhiirlasi näeb peamiselt hämarikus või pimedas ning nad lendvad kiiresti ja kaootiliselt, siis on neid praktliliselt võimatu üksteisest eristada. Määrama saab hakata, kui leitakse puhkeseisundis nahkhiir, kes püsib paigal või magab talveund.

Levik ja arvukus Eestis. Suurvidevlast on kohatud vaid Mandri-Eestis. Siingi on ta küllaltki haruldane. Täpne arvukus on teadmata.

Eluiga. Kuni 12 aastat.

Pereelu. Suurvidevlased paarituvad sügisel augustis oktoobrini. Isased otsivad ma kaitsevad paaritumiseks sobivat redutuspaika, mis asub tavaliselt mõned puuõõnsuses ning kuhu nad meelitavad neljast kuni viiest emasest koosnevad haaremid. Emased lendvad sealt maikuus imetamiseks sobivatese redutuspaikadesse, kus juulis tavaliselt kaks poega sünnivad. Pojad lennuvõimestuvad neljanädalaselt ja iseseisvuvad kahe nädala pärast.

Toidulaud. Suurvidevlased muutuvad aktiivseks juba siis, kui õhtuvalgus veel päriselt kadunud pole ning toituvad peamiselt suurematest lendavatest putukatest ja ööliblikatest. Saagijahil lendavad nad kiiresti ja maapinnast küllaltki kõrgel. Vahel kohtab neid sellisel lennul õhtuhämarikus mõnel metsasihil.

Vaenlased. Suurvidevlaste suurimaks vaenlaseks on elupaikade kadumine. Olgu selleks õõnsate puude vähenemine või siis vanade inimelamute lammutamine. Looduslikke vaenlasi suurvidevlastel praktiliselt pole.

Huvitavaid tähelepanekuid. Suurvidevlaste poolt tekitatud helide, mille abil nad kajaloodimist kasutavad, lainepikkuseks on 25 - 45 kHz.

Kasutatud allikad.
Noctule bat
Wikipedia
BBC Wildfacts



Kommenteerimiseks logi sisse!


Suurvidevlane++
Nyctalus noctula
Kehapikkus: kuni 6 - 8,2 cm.

Kaal: 19 - 40 g.

Siruulatus: 32 - 40 cm.

Sabapikkus: 4,1 - 6 cm.