Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Musträhn ehk rahvapäraselt nõgikikas

Koostanud: Tanel Aruoja; täiendanud: Jaak Põder

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis.  III kategooria (III kategooria all on suhteliselt tavalised liigid, kelle arvukuse kriitiline langemine on võimalik).

Millal võib Eestis kohata Eestis on musträhn enamasti paigalind, aga sügiseti kalduvad osad isendid rändama, mistõttu on musträhne võimalik kohata väljaspool nende tavalisi elupaiku.

Välimus. Musträhn on üks suuremaid rähnilisi Eestis. Mõlemad sugupooled on üleni mustad, kuid neid eristab see, et isasel on terve pealagi punane, aga emaslinnul on ainult väike punane kuklalaik.

Segamini võib ajada... Musträhn on haki suurune ja sama värvi ning seetõttu on võimalik teda kaugelt hakiga segamini ajada, kuid nii lennustiil kui ka kehahoiak ei tohiks väga pikalt segadust tekitada.

Levik ja rändamine. Musträhn on Eestis laialdaselt levinud paigallind.

Kus võib kohata...  Teda võib kohata nii puhtais männikuis kui ka lehtmetsades. Kõige rohkem esineb musträhni vanades suuretüvelistes segametsades.

Eluiga. Vanim teadaolev musträhni eluiga on 14 aastat.

Eluviis. Musträhn on hästi pelglik ja arg lind, kes ehmatab väiksemagi sahistamise peal. Seetõttu püüab ta inimesi vältida ning end nende eest varjata. Elab paarina vaid pesitsemise ajal, pesitseda meeldib samas piirkonnas, kus varemalt pesitsenud on.

Pereelu. Paaritumismängude järel, mis koosnevad emas- ja isaslinnu sünkroonis puudel liikumisest, teeb musträhn oma pesaõõnsuse suure männi või haava tüvesse. Tavaliselt 8-12 meetri kõrgusele, kuid teinekord võib pesa teha ka madalamale. Musträhni pesitsusaeg kestab märtsist juunini. Emaslind muneb pesaõõnsuse põhja 2-6 muna. Haudumisaeg on 12-14 päeva, hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad saavad lennuvõimeliseks 27-28 päeva vanuselt ning nad lahkuvad pesast ja hakkavad pesa ümber redutama. Vanalinnud toidavad ja hoolitsevad nende eest seni, kuni nad iseseisvuvad.

Toidulaud. Toitub erinevatest puidus elavates putukatest ning tema lemmiktoiduks on hobusipelgad.

Vaenlased*. Peamiselt metsnugis pesitsusajal.

Arvukus. Eestis elab 1000-2000 musträhnipaari.

Iseärasused.  Musträhni tunneb lihtsasti ära tema valju häälitsuse järgi: lennates on see „krük-krük-krük…“ ning puul istudes on häälitsuseks „klii-ü“.

Kasutatud allikad.
Wikipedia
Wikipeedia
http://www.euring.org/
Lars Jonsson. Euroopa linnud, Eesti Entsüklopeedia Kirjastus 2000
Loomariigis, UAB IMP Baltic 2001 Vilnius.

Kommenteerimiseks logi sisse!


Musträhn
Dryocopus martius
Kaal. 300-350 g

Pikkus. 45-47 cm

Siruulatus. 64-68 cm

Trummeldamine. 20 lööki/2 sekundit