Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Pruunselg-põõsalind

Koostanud: Kai Mäesepp

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Linnud saabuvad meile mai keskel. Isaslinnud umbes nädal varem kui emaslinnud. Külmadel kevadel võivad nii emas- kui isaslinnud saabuda koos. Pruunselg-põõsalinnud lahkuvad meilt augustis ja septembris.

Välimus. Seljasulestik on lindudel roostepruun, alapool kreemjasvalge. Kurgualune on linnul puhasvalge. Isaslinnu pea on hall, emaslinnul pruunikas.

Segamini võib ajada... Väike-põõsalinnuga. Pruunselg-põõsalinnu sulestik on erksama värvusega ja kõhualune kollakam kui väike-põõsalinnul.

Levik ja rändamine. Pruunselg-põõsalind pesitseb Europas ja Lääne-aasia prasvöötme alas. Talvitusalad on neil troopilises Aafrikas.

Kus võib kohata... Tema elupaigaks on puistud, põõsaniidud, võsaservad, kuusehekid, pargid ja kalmistud. Üldiselt on need linnud elupaiga suhtes vähenõudlikud.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 2 aastat.

Eluviis. Pruunselg-põõsalinnud on vilka käitumisega ja rohke häälitsemisega, mistõttu tunduvad veidi närvilised. Laul on tal kiire ja lühike. Pruunselg-põõsalind laulab nähtaval kohal põõsa ladvas, puu oksal, traadil või mängulennul ühelt oksalt teisele. Kõige intensiivsem on laul hommikul, kuid nad laulavad ka keskpäeval, kui teised linnud vaikivad. Laulmist alustab ta 50 – 70 minutit ennem päikesetõusu ja lõpetab laulmise 20 minutit ennem päikeseloojangut. Laul vaibub juuli teisel poolel.
Pruunselg-põõsalinnud rändavad hajusate salkadena öösiti.

Pereelu. Pesitsusterritooriumi valib isaslind, kes ennem emaslinnu saabumist ehitab mängupesi, kuid jätab need seest vooderdamata. Emaslinnu saabudes meelitab isaslind ta erinevaid pesi vaatama, kuni emaslind mõne välja valib. Seejärel viib emaslind ehituse lõpuni. Enamasti on pesad rohttaimestiku varjus hästi varjatud. Pesa koosneb kuivadest taimekõrtest, samuti leidub seal taimevilla ja ämblikuvõrku. Pesa on kohev kuhik. Pesitsevad tavaliselt korra suve jooksul. Mune on pesas 4 – 6, esimene muna munetakse 5 päeva peale pesa valmimist. Hauduvad mõlemad vanalinnud ja haudevältus kestab 11 – 13 päeva. Pärast poegade koorumist soojendavad neid mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast 12. päeval, kuid häirimise korral ka varem. Lennuvõimelisteks saavad 12-14 päeva peale koorumist, suguvõimeliseks saavad 1 aastaselt.

Toidulaud. Toiduks on linnul putukad, keda ta otsib põõsastest, puuvõradest ja ka rohust. Sügise poole on toiduks ka marjad.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eesti pesitseb 100-200 tuhat paari, Euroopas 14-25 miljonit paari.

Iseärasused. Paljud isaslinnud jäävad vallalisteks ja ehitavad juulis mängupesi.

Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://fi.wikipedia.org/wiki/
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974

Kommenteerimiseks logi sisse!


Pruunselg-põõsalind
Sylvia communis
Kehapikkus. 14 cm.

Kaal. 16 g.

Tiibade siruulatus. 20 cm.