Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Põld-uruhiir

Koostanud: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Põld-uruhiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Põld-uruhiired asustavad turbavälju, rohumaid ning kraavi- ja teeäärseid alasid.

Segamini võib ajada. Hamsterlasi, kelle alla põld-uruhiirgi kuulub on palja silmaga raske eristada hiirlastest ja teistest hamsterlastest, kes on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Seepärast võib põld-uruhiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. Põld-uruhiir on levinud üle terve Eesti, ka saartel ning on igal pool tavaline. Täpne arvukus on teadmata. Põld-uruhiirte arvukust iseloomustavad väga suured kõikumised. Kõrgajale võib järgneda kuni kümnekordne arvukuse vähenemine järgmisel aastal.

Eluiga. Keskmiselt neli ja pool kuud.

Pereelu. Põld-uruhiirte jooksuaeg algab märtsis ja kestab kuni novembrini. Pärast 16-24 päevalist tiinusperioodi sünnitab emane keskmiselt 3 - 8 poega. Pesakondi sünnitatakse üks iga kuu kohta. Emased pojad võivad juba 13 päevaselt ise tiineks jääda. See tähendab, et vaatamata lühikesele elueale suudavad põld-uruhiired väga palju järglasi anda.

Toidulaud. Põld-uruhiired toituvad peamiselt lehtedest ja kõrrelistest ning rohttaimede juurtest. Nad eelistavad kõrge lämmastikusisaldusega taimi.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka kuhja-uruhiirtel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Põld-uruhiirte kõrgarvukuse tsüklid vahelduvad kolme või viie aastase intervalliga.

Arvukus võib kõikiduda 100 isendilt hektari kohta madalseisu aastatel kuni 2000 isendini kõrgajal.

Kasutatud allikad.
Orkney vole
Wikipedia
BBC Wildfacts



Kommenteerimiseks logi sisse!


Põld-uruhiir++
Microtus arvalis
Kehapikkus: kuni9 - 12 cm.

Kaal: 14 - 90 g.

Sabapikkus: 3 - 4 cm.