Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Tamme-kirjurähn

Koostanud: Sven Zacek

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis.    III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Meie tamme-kirjurähnid püsivad paigal aastaringselt, sisseränned ei ole, sest Eesti on tamme-kirjurähni areaali põhjapiiril. Eks rähnid reedavad end ikka kevadise pulmamängu ajal trummeldamisega. Kui trummeldamist kostab kuskilt linna- või mõisapargist, siis on tõenosus suurem, et selleks võib olla tamme-kirjurähn. Metsades teda eriti ei kohta. Asja juures peitub ka üks konks - nimelt on tamme-kirjurähnid väga harvad trummeldajad.

Välimus. (vaata pilte) Tamme-kirjurähn püsib aastaringselt samas sulestikus, küllaga erinevad emas- ja isaslind üksteisest nagu rähnide puhul ikka. Isase rähni kukalt ehtiv punane "mütsike" ulatub kuklataha, kuid emasel lõpeb juba pealael.

Segamini võib ajada... Peamiselt suur-kirjurähniga , kes samuti pesitseb tihti parkides ja kes on küll mõnevõrra suurem, kuid sarnase värvigammaga. Määramisel saab ära kasutada tamme-kirjurähni tribulist rinda ning tunduvalt pisemat ja õrnemana paistvat nokka.

Levik ja rändamine. Tamme-kirjurähnid on levinud paiguti vaid sobivates elupaikades.  Nende rändeteede kohta Eestis info puudub.

Kus võib kohata... Tamme-kirjurähn eelistab vanemaid lehtpuu ülekaaluga linna- ja mõisaparke.

Eluiga. Pole teada.

Eluviis. Tamme-kirjurähnid eelistavad toituda kõrgel puude võrades, mis muudab nad küllaltki varjulise eluviisiga raskesti määratavateks lindudeks.

Pereelu. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda kuivanud puutüvesse, kuhu emaslind muneb 4-7 muna, mida mõlemad vanemad 11-14 päeva hauvad.

Toidulaud. Tamme-kirjurähnid toituvad kõiksugu putukatest, kuid neile meeldib saaki tabada rohkem nokaga noppides ja urgitsedes, kui tüve toksides. Tihti püüavad putukaid ja röövikuid puulehtedelt. Heameelega joovad nad ka puumahla.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi, kes ohustaksid vanalinde eriti ei ole. Võib ikka juhtuda, et mõni osav röövlind tamme-kirjurähni tabab, kuid see on väga harv juhus.

Arvukus. Täpne arvukus teadamata, kuid tõenäoliselt pesitseb Eesti mõnikümmend paari tamme-kirjurähne.

Iseärasused. Vaatamata asjaolule, et tamme-kirjurähn on suur-kirjurähnist
kõigest 2-3 cm lühem, paistab ta palju väiksem. Seda peamiselt pisema noka ja madalama otsmiku tõttu.

Kasutatud allikad.
Wikipedia
L. Jonsson "Euroopa linnud", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004

Kommenteerimiseks logi sisse!


Tamme-kirjurähn
Dendrocopos medius
Kehapikkus. 20 - 22 cm.

Tiibade siruulatus. 33 - 34 cm.