Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kaelushiir

Koostanud: Kristo Köhler

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Kaelushiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Kaelushiiered elavad enemasti metsas, põlluservadel, puuviljaaedades, parkides ja muul kultuurmaastikul. Roninivad tihti puuvõredes. Pesa on neil tehtud lehtedest ja peenestatud rohust ning asub kännu all või mõne teise hiire poolt kasutusel olnud urus. Kaelushiire aktiivsusperiood on öösel ning nende kodupiirkonnad kattuvad. Kaelushiirtel on terav kuulmine ja haistmine.

Segamini võib ajada. Hiirlasi, kelle alla kaelushiir kuulub on palja silmaga raske üksteisest eristada, sest nad on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Või siis kaob tegutseja nii ruttu silmist, et ei jõua isegi "Oh!" öelda. Seepärast võib kaelushiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. Tavaliselt võib olla 1-10 isendit hektari kohta, kõrgajal kuni 50 isendit hektari kohta. Kaelushiir on Eestis kõikjal arvukalt levinud.

Eluiga. Kuni 2 aastat.

Pereelu. Sigib aprillist oktoobrini, juhuslikke poegimisi võib tulla ette aasta läbi. Kevadel sündinud emased võivad sigida ka juba sügisel, sest suguküpsus saabub kiiresti. Tiinus kestab 21-23 päeva. Pesakonda sünnib enamsti 4-5 poega, harvem kuni 8. Pojad sünnivad paljatena ja pimedatena, hiljem kasvab neile karvkate ja umbes 2-nädalaselt on ka kollane krae juba märgatav.

Toidulaud. Kaelushiirte toidulaua katavad enamasti pungad, seemikud ja viljad. Hinnanguliselt 10% toidust moodustavad ka selgrootud. Kaelushiir kogub talveks omale toiduvarusid, sest siis on raske toitu kätte saada.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka juttselg-hiirel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Kaelushiired ronivad ja hüppavad väga osavalt.

Kasutatud allikad.
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia
Animal Diversity Web



Kommenteerimiseks logi sisse!


Kaelushiir
Apodemus flavicollis
Kehapikkus: 8,8 - 13 cm.

Kaal: 10 - 65 g, isasloomad on raskemad.

Sabapikkus: 9 - 13,5 cm.