Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Põldtsiisitaja

Koostanud: Priit Pallum

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Aprilli lõpust-mai algusest septembrini   

Välimus. Põldtsiitsitaja pealagi ja -küljed ning tagakael on rohekas-hallid. Kurgu all on kollakas laik, rind ja kõhualune on ookerjas-pruunid. Silma ümber on kollakas võru. Selg on hall ja tiivad on roostekarva pruunid. Emaslinnu sulestik on pisut kahvatumate värvidega kui isase oma.

Segamini võib ajada... Põldtsiitsitaja on sarnane nõlvatsiitsitajaga, kuid viimasel on roostekarva kurgualune ja “habe”. Sarnasus on olemas ka talvikesega, kuid põldtsiitsitaja on viimasest eristatav tänu rohekashalli pea, kollase silmarõnga ning pruunikasroosa noka abil.

Levik ja rändamine. Põldtsiitsitaja on levinud Europas, Lääne-Aasias ja Loode-Aafrikas. Eestis on ta suhteliselt vähearvukas haudelind. Talvitub ta Kagu-Aasias ja Põhja-Aafrikas.

Kus võib kohata... Eestis võib põldtsiistsitajat põhiliselt kohata Lääne- ja Põhja-Eesti kultuur- ja avamaastikel, mis vahelduvad põõsastike ja võsastunud aladega. Talle meeldib elada rannikulähedastel aladel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 5 aastat ja 10 kuud.

Eluviis. Põldtsiitsitaja pesitseb väga erinevatel aladel. Ta asustab stepipõõsastikke, põldudevahelisi põõsastikke ja võsastunud alasid, harvem ka raiesmikke ning metsaservi. Ka lopsaka taimestikuga niidud ja loopealsed on talle meelepärased elupaigad. Põhjapoolsetel aladel pesitseb ta valdavalt viljapõldude lähedusse jäävatel aladel, lõunapoolsetel aladel valib ta oma elupaiga tihtipeale viinamarjaistanduste lähedusse.

Pereelu. Põldtsiitsitaja rajab pesa tihedasse põõsastikku üsna maapinna lähedale või maapinnale. Põõsasse punub ta pesa kuivanud kõrtest, pesalohu vooderdab ta peenete kõrte ja jõhvidega. Pere loomist alustavad nad aprilli keskpaiku. Täiskurnas on 4-5 muna. Haub ainult emaslind, haudeperiood on 11-12 päeva. Isaslind peab samal ajal pesa juures vahti. Pojad saavad lennuvõimeliseks 12-13 päeva vanuselt.

Toidulaud. Põldtsiitsitaja toitub putukatest, selgrootutest ning seemnetest.

Vaenlased. Praegusel ajal ohustab põldtsiistajaid kõige rohkem inimetegevusest tingitud sobivate pesitsuspaikade ja -piirkondade hävimine ja/või muutmine. Ka põllumajanduses kasutatavad putuka- ja umbrohutõrjevahendid võivad põldtsiitsitajale saatuslikuks saada: mürk jõuab läbi toidu linnu organismi, eriti just aktiivsetes maaviljeluspiirkondades, kus kasutatakse palju mürkaineid. Paljudes maades hukkuvad paljud põldtsiitsitajad jahtimise läbi (hinnanguliselt 50 000 põldtsiitsitajat aastas).

Prantsuse köögis „gurmee-elustiili” väljaelamisel kuulub põldtsiitsitaja sealse vana konjakijoomise traditsiooni juurde. Linnud püütakse elusana võrkudega kinni. Seejärel hakatakse neid nuumama viigimarjade, kaera ja kukeleivaga. Nuumamise käigus muutuvad linnud kuni 4 korda raskemaks (rasvuvad põhiliselt). Pärast inimese jaoks sobiva kaalu saavutamist „serveeritakse” linnud: nuumatud põldtsiitsitaja visatakse elusalt konjakisse ligunema. Pärast mõningat „marinaadis” ligunemist küpsetatakse linnud kõrgel temperatuuril ja siis süüakse. Märkimisväärne on seik, et lind süüakse koos sisikonna ja luudega ühe suutäiega. Selleks kulub 10-15 min. Võib öelda, et kogu selle toimingu käigus on sadism segunenud masohhismiga: lindude hukkumine kestab kaua ja on piinarikas, söömise käigus küpsenud lindu ja luid närides lõhub suutäis igemeid ja suud.

Arvukus. Eestis 2000-4000 paari, populatsiooni arvukus Euroopas on 600 000-750 000 paari.

Iseärasused. Erinevalt enamikest teistest tsiitsitajatest on põldtsiitsitaja läbi aasta kõigesööja, alates putukatest ja lõpetades seemnetega. Teistel tsiitsitatel on valdavalt hooajaline eelistus toidule: poegade toitmise ajal toituvad nad peamiselt putukatest, muul ajal aga seemnetest.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
www.birdguides.com
http://my.ort.org.il
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Ensüklopeediakirjastus
P. Sterry „Mis lind see on?” Varrak 2006
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980

Kommenteerimiseks logi sisse!


Põldtsiisitaja ++
Emberiza hortulana
Kehapikkus. 16-17 cm

Kaal. 20-25 g

Tiibade siruulatus. 23-29 cm