Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Sooräts

Koostanud: Jakob Oetjen

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).   

Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab sooräts märtsis, aprillsi on ka lbiränne. Lahkub septembri lõpust novembrini, mõnel aastal jääb mõni üksik lind ka talvituma.

Välimus. Sooräts on suhteliselt sale, pikkade ja kitsate tiibadega kakuline. Istuval linnul on näha iseloomulik suuretähniline ja laiguline sulestik, kollaseid silmi ümbritsevad mustad laigud annavad näole deemoliku ilme. Tillukesed kõrvad paistavad ainult siis, kui lind on valvas.

Segamini võib ajada... Kõrvukrätsust eristavad teda lennul laialt valge tagaservaga pikemad tiivad ja kiilukujuline tumedate vöötidega saba, ta on üldmuljelt heledam ja kirjum. Teistest kakkudest päevasema eluviisiga.

Levik ja rändamine. Peale Euroopa ja Aasia pesitseb ta kogu Põhja-Ameerikas, kui teda leidub ka Havai saartel, Lihavõttesaarel, Lääne-India saartel ja suures osas Lõuna Ameerikast. Rootsi kohalikud soorätsd ledavad talveks Lääne-ja-Lõuna ja Põhja Afrikasse, kuid osa jääb ka paigale.

Kus võib kohata... Eestis võib soorätsu kohtata  rabades, nõmmedel, niitudel ja soodes. Liigi lemmikpaigad on praegu kadakased rannaniidud ja väikesaared. Pesitseb ta maas risu sees või põõsa all.

Eluiga. Teadaolev vanim sooräts elas 13 aastat ja 9 kuud

Eluviis. Sooräts peab jahti päeva ajal ja hämaras. Tal on hea kuulmine ja nägemine. Saaki märgates sööstab ta õhust selle juurde ja tapab ta küüntega. Sooräts sööb ohvri korraga ära, alustades peast. Raskesti seeditavad asjad, nt. luud ja karvad, oksendab sooräts välja. Linde ja putukaid sööb ta vaid siis, kui need talle ette satuvad.

Pereelu. Suguküpseks saab ta 1. eluaastal. Pesitsusaeg kulgeb märtsist juunini. Pesaks valitakse maapealne süvend, mis vooderdatakse taimedega. Munetakse tavaliselt 3-5 muna, vahel isegi 7-10. Munad munetakse 2 päeva jooksul, haudumine kestab ca 26 päeva ja sellega tegeleb emaslind, isaslind toidab haudumise ajal emaslindu. Haudumine algab pärast esimese muna munemist, seetõttu on pojad erivanused. Tänu vanusevahele surevad tõenäoliselt toidunappuse ajal nooremad. Sündides on pojad kaetud valge sulestikuga. 24-27 päeva vanuselt on pojad lennuvõimelised, ent vanemad toovad neile veel toitu. Heades tingimustes kasvatab linnupaar üles teisegi pesakonna.

Toidulaud. Pisikesed imetajad, vahel ka linnud.

Vaenlased. Soorätsul palju looduslikke vaenlasi ei ole. Küll võivad poegadele või munadele kallale pääsed nugised, rebased ja kährikud.

Arvukus. Eestis on sooräts vähearvukas pesitseja, koguarvukus on ainult 20-100 paari. Euroopas 58-180 tuhat paari.

Iseärasused. Erinevalt teistest kakkudest peab sooräts jahti nii öösel kui ka päevasel ajal. Teine ebatavaline käitumisviis on kalduvus maapinnal puhata. Talvel, kui soorätsud on arvukalt sattunud toidurikksaae kohta, puhkavad nad seltsingutes, mille liikmeskond ulatub kuni 20 isendini ja võib küündida sajanigi.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström „Põhjamaa linnud“, Varrak 2005
D. Couzens, „Linnud“, Varrak 2007
L.Jonsson , „Euroopa Linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts/

Kommenteerimiseks logi sisse!


Sooräts
Asio flammeus
Kehapikkus. 34-42 cm.

Kaal. 330 g.

Tiibade siruulatus. 90-105 cm.