Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Roo-ritsiklind

Koostanud: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Roo-ritsiklinnud saabuvad aprillis ja lahkuvad septembris-oktoobris.

Välimus. Roo-ritsiklind on pruuni sulestikuga, tal on ähmane kulmutriip. Kõhualune on valkjas, ilma mustrita. Mõlemast soost linnud on samasuguse sulestikuga. Noorlinnud on kõhu alt kollakamad.

Segamini võib ajada... Võsa-ritsiklinnuga ja jõgi-ritsiklinnuga. Mõlemast eristab teda triibulise mustri puudumine rinnalt, lisaks ta on veidi heledama sulestikuga kui mõlemad eelmised ning silmatriip on tugevam.

Levik ja rändamine. Roo-ritsiklind pesitseb Euroopa kesk- ja lõunaosas ning Lääne-Aasias.Talvitub Põhja- ja Kesk-Aafrikas.

Kus võib kohata... Elupaigaks on roostikud või muu tihe kõrge taimestik mõne veekogu ääres.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 7,5 aastat.

Eluviis. Roo-ritsiklind on üldiselt peiduline lind, kuid isased valivad laulmiseks kõrgema ja väljapaistva koha. Lind on suhteliselt julge ja uudishimulik, inimese laseb endale päris lähedale. Maapinnal liigub ta hiire kiirusega, pisikeste hüpetega.

Pereelu. Roo-ritsiklind ehitab pesa kas taimevarte külge või mõnda puhmasse. Pesaehituses kasutab surnud taimi -- roogu ja kõrsi, pesa ehitavad mõlemad vanalinnud. Mais muneb emaslind pessa 4-5 muna, haudumine kestab 12-15 päeva ja teeb seda peamiselt emaslind. Pojad lennuvõimestuvad 11-15 päeva peale koorumist. Roo-ritsiklinnul on 1-2 kurna aastas.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad putukad, ämblikud, teod ja muud selgrootud.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Esimesed paarid leiti Eestist pesitsemast 1977. aastal. Praeguseks pesitseb Eestis 5-8 tuhat paari. Euroopas pesitseb 530-800 tuhat paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
www.oiseaux.com
L. Jonsson 'Euroopa linnud' Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004

Kommenteerimiseks logi sisse!


Roo-ritsiklind ++
Locustella luscinioides
Kehapikkus. 14 cm.

Kaal. 15 g.

Tiibade siruulatus. 20 cm.