Kaelustäks

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Eksikülalisena aprillist augustini.

Välimus. Kaelustäksi isaslinnul on üleni mustjas ülapoole sulestik, must pea ja saba, suur valge poolkaelus kaela külgedel ning punaruuge rind. Emaslinnu ülapool on tumepruun, pea ja kurgualune pruun kuni hallikasruuge. Mõlemal sugupoole alakeha on heleruuge kuni valge.

Segamini võib ajada... Kadakatäksiga, kuid kaelustäksi saba on pikem ja pea ümaram ning üldtoon tumedam. Ka ei ole kadakatäksil nii palju valget õlapiirkonnas, samas on tal valge kulmuriba. Segamini aetaksegi rohkem nende emaslinde.

Levik ja rändamine. Kaelustäks on erinevate alamliikidena levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas põhja suunas kuni Lõuna-Norra ja -Poolani. Valdavas osas Aasias ja Aafrikas on tema levik lokaalne. Euroopa lõunaosas on kaelustäks paigalind, põhjapoolsemad linnud talvituvad Vahemere ääres. Ka Aafrikas ja Lõuna-Aasias pesitsevad kaelustäksid on paigalinnud.

Kus võib kohata... Poolavatud nõmmemaastikel, kus leidub põõsastikke. Elukohaks sobib ka rohkem künklikum maastik või eelmäestik. Tüüpiline liik Vahemeremaades.

Eluiga. Teadaolevalt kuni 8 aastat.

Eluviis. Kaelustäks on pesitsushooajal individuaalselt tegutsev liik. Talle meeldib saaki seirata istudes madala põõsa tipus. Selleks valib ta välja esileküündiva koha umbes 1 meetri kõrgusel. Kui mingi putukas end maapinnal ilmutab, siis lendab kaelustäks alla ja napsab saagi kinni. Suvepoole kaelustäksi varitsemiskoha kõrgus natuke suureneb, kuna siis hakkab ta püüdma ka lendavaid putukaid. Tavaliselt kulub saagi väljaselgitamiseks tal ligi pool minutit.

Pereelu. Emane kaelustäks valib kaasat laulu järgi. Hoolsamalt laulev isaslind on atraktiivsem, kuna elu on näidanud, et reeglina on taoline isaslind ka hoolsam poegade toitja. Kaelustäks pesitseb paaridena ja omab sel ajal kindlat territooriumi. Kaelustäksi paar jääb kokku kogu pesitsushooajaks. Mõne paari kooselu võib ulatuda isegi läbi sügise ja talve järgmise pesitsushooajani. Soojemates piirkondades võib sobivatel ilmaoludel kaelustäksi paar hoida oma territooriumi aastaringselt. Seal võib sageli neil olla ka 3-4 pesakonda aastas.
Emaslind rajab pesa mättale või risuhunnikusse rohukulust, samblast ja lehtedest. Pesa vooderdab ta villa, karvade ja sulgedega. Kurnas on mune tavaliselt 5-6, neid haudub ainult emaslind 15-17 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast 15-17 päeva jooksul. Suguküpsus saavutatakse aastaselt. Mõningatel andmetel võib isaslindudel olla ka kaks kaasat.

Toidulaud. Peamiselt on toiduks selgrootud. Sügisel ja talvel lisanduvad menüüsse marjad.

Vaenlased. Täiskasvanud kaelustäkse ohustavad õhust väiksemad kullilised ja öökullid, peamiselt raudkull. Maapinnal pesitsejana ohustavad mune ja poegi kõik pesi rüüstavad maismaakiskjad, peamiselt rebane. Lindudest rüüstavad kaelustäksi pesi peamiselt varesed ja harakad. Inimasustuse läheduses on vaenlaseks ka kodukass.

Arvukus. Eestis on viimase kümne aasta jooksul kohatuid 10 korral. Euroopas pesitseb 2-4,6 miljonit paari.

Iseärasused. Kehitab lakkamatult tiibu. Kaelustäksid on peaaegu alati närvilise käitumisega. Kui aga pojad juba pesas, siis muutuvad nad lausa ogarad. Pidevad närvilised hüüded “viit” ja “tšäk” järgnevad siis üksteisele.
Toituvatele kaelustäksidele järgnevad sageli sookiurudest, pruunselg-põõsaslindudest, nõmme-põõsaslindudest ja rootsiitsitajatest koosnevad salgad, kuna kaelustäksid on suurepärased röövlindude märkajad. Kaelustäks saab teiste hoiatamisest kasu sellega, et kui alarmi tõttu jalga lasknute suunas hiljem tagasi läheb, siis reeglina on seal rohkem teiste lindude poolt liikvele peletatud saaki saadaval.

Kasutatud allikad.
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.garden-birds.co.uk/birds/stonechat.htm
http://www.birdguides.com
www.eoy.ee
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
L. Jonsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000