Nõmmelõoke -- pööripäevalind

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Millal võib Eestis kohata... Saabub mõni päev hiljem kui põldlõoke, seega märtsi lõpus. Lahkub augusti lõpus kuni oktoobrini.

Välimus. Lind on hallikaspruuni värvi, puguala ja rinnal on sulestik läbitud  tumedamate triipudega. Kulmukaar on valkjas. Sabaots valge ja lühem kui teistel lõokestel. Suletutt lagipeal on märgatavam.

Segamini võib ajada... Põldlõokese ja metskiuruga. Põldlõokesest eristab teda väiksem suletutt pealael ja roosakas põsekoht. Metskiurust on  nõmmelõoke väiksem ja jässakam. Täpsem kirjeldus, kuidas eristada põldlõokesest

Levik ja rändamine. Levinud pea kogu Euroopas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Lääne pool rohkem paigallind, Idapoolne populatsioon rrändab talvel soojematesse paikadesse. Peamised Euroopa talvitusalad asuvad Vahemeremaades. Ränne toimub päeval ja pesakonniti.

Kus võib kohata... Nõmmed, nõmmemetsad. Liivased raiesmikud, loometsad.

Eluiga. Nõmmelõokese eluiga on kuni 5 aastat.

Eluviis. Käitumiselt sarnaneb metskiuruga. Tegutseb maas, aga laskub ka okstele, traadile. Liigutused kiired, maapinnal jookseb lühikeste sammudega ja kiiresti. Lennujoon on lainjas, lend tõukeline. Laul on meeleolukas ja kütkestav. Laulab tavaliselt lennul, vahel ka maapinnal või oksal. Kevadeti laulab ehast koiduni, vahel isegi öösel.

Pereelu. Pesa on maapinnal väikestes süvendites ja raskesti leitav. Pesa ehitab emaslind. Meil pesitseb kaks korda suve jooksul. Munade arv on 3 – 6. Haub emaslind, haudeperioodi lõpul on võimalik talle päris lähedale minna. Isaslind valvab territooriumi ja toob emaslinnule toitu. Pojad kooruvad 13 – 15 päeva pärast. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast lennuvõimeliseks saades kuskil 12. päeval.

Toidulaud. Toiduks on putukad ja seemned.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 1000 - 3000 paari, Euroopas 1,3 - 3,3 miljonit paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://www.birdguides.com
http://en.wikipedia.org/wiki/
http://blx1.bto.org/birdfacts/grptexts/larks.htm
http://www.rspb.org.uk/wildlife/birdguide/
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974