Tuhkur - mõnedele koduloom

FOTO: Remek Meel

Kaitse Eestis. Tuhkur ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Tuhkrud asustavad edukalt nii metsa- kui ka kultuurmaastikke, isegi märgalasid. Oma urud rajavad nad kas kaldavalidesse või siis puujuurte alla. Oma jahimaadel toimetavad tuhkrud peamiselt öösiti ja üksi. Territooriumi märgistatakse tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega.

Segamini võib ajada. Käitmine ja liikumisviis on üsna sarnased nugistele ja naaritsatele, kuid näolapp on neil hoopis erinev. Seega, kui satute tuhkrule otsa vaatama, siis ei saa teda kellegagi segamini ajada.

Levik ja arvukus Eestis. Tuhkur on levinud üle terve Eestis, kuid tema arvuku varieerub niimoodi, et Lõuna-Eestis on tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Selle peidulise ja öise eluviisiga arvukust on väga raske hinnata, mistõttu polegi teada palju tuhkruid Eestit oma koduks peab.

Eluiga. Kuni 5 aastat.

Pereelu. Tuhkrud sigivad korra aastas, mille tulemusena sünnivad pärast 40 päevalist tiinusperioodi 5-8 pealised pesakonnad. Emapiimast toituvad tuhrkupojad neli esimest elunädalat.

Toidulaud. Tuhkrute põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Lisaks süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid, jälitades oma saaki ning tabamisel surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele.

Vaenlased. Tuhkrud võivad langeda saagiks suurematele röövlindudele, kuid ka röövloomadele, kuigi seda juhtub suhteliselt harva.

Huvitavaid tähelepanekuid. Tuhkrud võivad paarituda ka haruldase Euroopa naaritsaga ning saada viljakaid järglasi.

Tuhkrul on sale ja pikk keha, et saakloomade urgudesse pääseda.

Paljudes riikides peetakse tuhkruid koduloomadena. Need loomakesed on natuke teistsugused, kui metsikud isendid, kuid on võimelised metsikute tuhrkutega paarituma ja saama viljakaid järglasi.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
Wikipedia