Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Stepi-tuuletallaja

Koostanud: Priit Pallum

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Stepi-tuuletallaja Eestis ei pesitse ja on siin väga harv eksikülaline.

Välimus. Stepi-tuuletallaja tiivad on piklikud sirpja kujuga. Isalinnu ja emaslinnu sulestikud on erinevad. Isalinnu ülapool on kastanipruun. Pealagi, kael ja kere tagaosa koos sabaga on sinakas-hallid. Kõht on roosakas ja pruunitriibuline. Emaslinnu ülapool ja pea on pruunid tumedatriibulise mustriga, kõhualune aga kahkjas-pruun ja tähniline.

Segamini võib ajada... Stepi-tuuletallaja on sarnane tuuletallajaga, kuid tal on lühemad tiivad ja saba.

Levik ja rändamine. Stepi-tuuletallaja on rändlinnuna levinud Vahemerest kuni Kesk- ja Lõuna-Aasiani. Euroopas pesitseb ta vaid lõunapoolsemates osades. Talvitub Aafrikas ja Pakistanis.

Kus võib kohata... Stepi-tuuletallajat võib Eestis kohata haruldase eksikülalisena.

Eluiga. Keskmiselt 7-10 aastat.

Eluviis. Stepi-tuuletallaja eelistab elupaikadena looduslikult vaheldusrikkaid ning mitmekesiseid maastikke. Pesa rajab ta veekogude kaldajärsakutele, kaljude ning mägede nõlvadele ja muudele mägismaa kivistele pinnavormidele. Elukohana ei põlga ta ära ka hooneid, kus pesa ehitamiseks on piisavalt suured karniisid või parapetitühemikud, harvemal juhul isegi lahtised ventilatsiooniavad. Stepi-tuuletallajale meeldib pesitseda kolooniatena, kus keskmiselt on 10-20 paari. Pesitsuskoha valib ta avatud maastike (heinamaad, põllud, kultuurmaastikud) lähedusse, kus on tema põhilised jahiterritooriumid. Suurtest metsalaamadest hoiab stepi-tuuletallaja eemale.

Pereelu. Pesitsema asub stepi-tuuletallaja aprillis-mais. Täiskurnas on tavaliselt 3-6 muna. Haudumine kestab keskmiselt 28 päeva. Hauvad mõlemad vanemad. Poegade eest hoolitsevad nii isa- kui emaslind. 26-28 päeva vanuselt saavad noorlinnud lennuvõimelisteks. Pärast pesast lahkumist jäävad noored veel mõneks ajaks vanalindude hoole alla. Perekonnad lähevad lahku rändeperioodi alguses.

Toidulaud. Stepi-tuuletallaja toitub põhiliselt suurematest õhuputukatest. Pesitsushooajal on tema menüüs suurem osakaal ka pisinärilistel ning ka äsja lennuvõimeliseks saanud linnupoegadel.

Vaenlased. Võib langeda teiste röövlindude saagiks.

Arvukus. Eestis on stepituuletallajat kohatud 1 kord. Euroopas pesitseb 25-42 tuhat paari. maailmas elab kokku ca 140 tuhat isendit.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
http://animaldiversity.ummz.umich.edu
www.globalraptors.org
www.birdlife.org
www.eoy.ee
LOODUSKAITSESEADUS
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
P. Sterry „Mis lind see on?” Varrak 2006
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980

Kommenteerimiseks logi sisse!


Stepi-tuuletallaja ++
Falco naumanni
Kehapikkus. 27-33 cm.

Kaal. 0,15-0,21 kg.

Tiibade siruulatus. 63-72 cm.