Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Väike-karihiir

Koostanud: Kristo Köhler

Kaitse Eestis. Väike-karihiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Elab tiheda rohttaimestikuga aladel nagu niidud, nõmmed, metsaservad, kuid metsades on haruldane. Pesa on väike, rohukõrtest ja tihedas taimestikus. Kuna väike-karihiir on väike ja väsib ruttu, siis koosneb ta elu lühikestest aktiivsus- ja puhkeperioodidest, mis pidevalt vahelduvad. On võrdselt aktiivne nii öösel kui ka päeval ja tavaliselt tegutseb maapinnal. Tegevuspiirkonna suuruseks on kuni 1700m² suurused alad. On suhteliselt territoriaalne, üksildane ning agressiivne v.a. sigimisperioodil.

Segamini võib ajada. Karihiirlasi, kelle alla väike-karihiirgi kuulub on palja silmaga raske eristada teistest liigikaaslastest, kes kõik on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Seepärast võib väike-karihiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega. Väike-karihiire puhul võib õigest liigist nägemise korral aimu anda tema suurus.

Levik ja arvukus Eestis. Arvukus pole täpselt teada, aga võib olla kuni 12 isendit/ha. Samas on arvukus suvel suurem ja talvel väiksem.

Eluiga. Väike-karihiired elavad 13-16 kuu vanusteks.

Pereelu. Sigimisperioodil lahkuvad isased oma territooriumilt emaseid otsima. Pojad sünnivad aprillist augustini. Tiinus kestab kusagil 22 päeva, mille järel sünnib 4-7 poega kaaluga 0,25g, kes võõrduvad emast 22. elupäeval. Poegade eest hoolitseb ainult emasloom.

Toidulaud. Koosneb mardikatest, ämblikest ja mullakakanditest, kuid saaki väike-karihiired pinnasest välja ei kaeva ja vihmausse ei söö.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka kuhja-uruhiirtel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Ujub ja ronib paremini, kui mets-karihiir.

Väike-karihiire vaenlaste hulka kuulub ka ilmastik, sest neid ohustab külmumine.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia 



Kommenteerimiseks logi sisse!


Väike-karihiir++
Sorex minutus
Kehapikkus: kuni 4 - 6,4 cm.

Kaal: 2,5 - 7,5 g.

Sabapikkus: 3 - 4,6 cm.