Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Viupart

Koostanud: Eduard Stogov

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Viupart ei kuulu looduskaitse alla ja on jahilind. Elupaiku kaitstakse.

Millal võib Eestis kohata... Viupart saabub märtsis-aprillis ja lahkub septembris-oktoobris. Juulis tulevad isaslinnud Läänemerele sulgima, seetõttu on sügisränne palju arvukam kui kevadine.

Välimus. Viupart on üsna väikesekasvuline ja jässakas part. Isaslinnul on hall keha ja tagumise osa värvidest domineerivad must ja valge, pruun pea ja kollakas rind. Emaslind on palju tagasihoidlikuma välimusega, sirge lauba ja teravaotsaliste sabasulgedega. Domineerivaks värviks nagu ka enamikel partlaste emaslindudel on hallikaspruun.

Segamini võib ajada... Viupart on Ameerika viupardi lähisugulane. Üldiselt isaslinnu sulestikku väga kergesti teiste liikidega segamini ajada ei saa. Sulestik erineb teistest partidest (välja arvatud Ameerika Viupart) tuhmhalli või valge värvuse poolest. Emaslind on väga sarnane Ameerika viupardi emaslinnule ja eristada saab neid põhiliselt lennu ajal näha oleva õlavarre värvuse järgi, mis on valge, mitte hall nagu Ameerika viupardil. Vahetevahel ka pea ning kaela värvuse kontrasti järgi.

Levik ja rändamine. Viupardid pesitsevad Põhja-Euraasias. Juunis ja juulis sulgivad isased viupardid läänerannikul ning sügisel liituvad nendega rändesalgad. Viupartide  ränne kulgeb valdavalt edela-kirde suunalisel teljel (Ida-Atlandi rändetee). Samas on kinnitust leidnud ka liigi hajumine Kesk- ja Põhja-Venemaale.

Kus võib kohata... Viuparti võib kohata avaratel soistel aladel, soodes, üleujutatud põldudel, järvedel ja turbarabades. Tavaliselt kohtab neid Ameerika viupartidega samades parvedes.

Eluiga. Eesti andmetele tuginedes on viupartide keskmiseks elueaks 2 aastat. Vanim teadaolev viupart on elanud 28 aasta ja 2 kuu vanuseks.

Eluviis... Viupart on väljaspool pesitsushooaega väga sotsiaalne, ta moodustab suuri parvi. Nad on ka suht häälekad linnud. Toitu otsivad veepinnalt.

Pereelu. Viupardid teevad pesa vee lähedusse, tavaliselt mõne kõrgema rohututi varju või selle alla. Pesa pressib ta pehmest rohust. Muneb mais 8-9 muna, emane haub 24-25 päeva. Viupardi pojad on varaküpsed ning järgnevad üsna pea peale koorumist emasele. Nad toituvad juba iseseisvalt, kuigi emaslind jälgib neid valvsalt. Noored linnud on peale 40 – 45 päeva lennuvõimelised. Noorlinnud paarituvad esimest korda aasta vanuselt.

Toidulaud. Viupardi menüü sisaldab valdavas enamuses lehti, vesikasvusid ja seemneid. Suveperioodil toitub mõningal määral ka putukatest.

Vaenlased. Viupardi vaenlasteks võiks pidada eelkõige inimtegevust ja selle tagajärgi – jahipidamist ning veekogude saastumist. Vaenslasteks on ka röövlinnud ja kiskjad.

Arvukus. Eestis on viupart peamiselt läbirändaja ning meil pesitseb neid üsna vähesel määral. Kinnitamata andmetel võib nende arvukus olla 150-300 paari. Euroopas pesitseb 300-360 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 1,7 miljoni linnu, mõned harva ka Eestis.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://www.birds.cornell.edu
http://www.metsad.ee
http://www.mbr-pwrc.usgs.gov
http://www.demogr.mpg.de
http://jogu.pri.ee
www.wikipedia.org
http://www.birdlife.org

Kommenteerimiseks logi sisse!


Viupart
Anas penelope
Kehapikkus. 42-52 cm

Kaal. 500-950 grammi

Tiibade siruulatus. 82 cm.