Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Veelendlane

Koostanud: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Veelendlane kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Veelendlane asub veega seotud ja veeäärseid elupaiku nagu jõed, kraavid, oliline on ka metsa lähedus, mis pakuks redutamispaiku. Suvituskolooniad kogunevad tunnelitesse, koobastesse, keldritesse ja sillaalustesse ning puuõõnsustesse.

Segamini võib ajada. Kuna nahkhiirlasi näeb peamiselt hämarikus või pimedas ning nad lendvad kiiresti ja kaootiliselt, siis on neid praktliliselt võimatu üksteisest eristada. Määrama saab hakata, kui leitakse puhkeseisundis nahkhiir, kes püsib paigal või magab talveund.

Levik ja arvukus Eestis. Veelendlasi võib kohata üle terve Eesti, eriti heades elupaikades võib ta olla isegi küllaltki arvukas. Täpne arvukus on teadmata.

Eluiga. Kuni 22 aastat.

Pereelu. Paaritumine algab juba augusti lõpus seda ka talvitumispaigas. Poegimiskoloonia varjupaik otsitakse mais ning pojad sünnivad juunis-juulis ja lahkuvad emade juurest augustis, kui algab uus paaritumishooaeg. Poegi sünnib aastas üks. Poegade eest holitsevad ainult emasloomad.

Toidulaud. Õhtuhämaruses alustavad veelendlased oma jahilende veepinna kohal, kust nad püüavad peamiselt pisemaid kärbseid, sääski, ühepäevikulisi ja ööliblikaid. Saagi söövad nad tihti juba lennu ajal ära ning jätkavad jahtimist.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi veelendlasel praktiliselt pole, neid ohustavad veeäärsete puude mahavõtmine ja lagunenud ehitiste kadumine maastikelt nind muul moel elupaikade kahjustamine. Küllaga on nende arvukus tõusuteel, sest Eestis on praegu väga populaarne tiikide ja muude tehisveekogude rajamine, mis tuleb otseselt veelendalsele kasuks.

Huvitavaid tähelepanekuid. 7 grammi kaaluv veelendlane naaseb tunniajaliselt jahiretkelt 11 grammisena, mis tähendab, et ta suurendab tunni ajaga oma kehakaalu 57% võrra.

Veelendlase poolt tekitatud helide, mille abil nad kajaloodimist kasutavad, lainepikkuseks on 35 - 80 kHz, kuid keskmiseks jääb vahemik 45-50 kHz.

Kasutatud allikad.
Daubeton's bat
BBC Wildfacts
Wikipedia 



Kommenteerimiseks logi sisse!


Veelendlane+
Myotis daubentoni
Kehapikkus: kuni 4,5 - 5,5 cm.

Kaal: 7 - 15 g.

Siruulatus: 24 - 27,5 cm.

Sabapikkus: 3,1 - 4,5 cm.