Rohevint

FOTO: Toomas Ili

Kaitse Eestis. Rohevint pole Eestis kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Rohevinti võib kohata Eestis aastaringselt, osad linnud ka rändavad. Pesitsuspaikadele saabutakse veebruari lõpus või märtsi alguses. Sügisene ränne algab septembri keskpaigas ja kestab kuni oktoobri lõpuni.

Välimus. Isaslinnu sulestik on rohekas, emaslinnul aga rohekashall ja pruunivöödilise seljaga. Noorlindude sulestik on hallikaspruun ning nad on veelgi triibulisemad, eelkõige just rinnalt. Isaslindudel on kollased laigud sabaservas. Tiibade külgserval on rohevindil helekollane triip. Emaslinnu sulestik on tuhmim. Rohevindil on terav roosakas hall nokk. Jalad on neil roosad.

Segamini võib ajada... Koldvindi ja siisikesega. Koldvinti eristavad pealael ja keha allosas olevad triibud. Siisike on väiksem kui rohevint, väiksema nokaga ja tema pealagi on tumedam ning alakehal on triibud. Lisaks, nagu ka nimi ütleb, on rohevint rohekam, teised kaks rohkem kollased.

Levik ja rändamine. Rohevint on levinud Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Üldiselt on rohevint paigallind, kuid põhjapoolsed linnud rändavad talveks lõuna poole. Rohevint elab sissetoodud liigina ka Uus-Meremaal ja Austraalias.

Kus võib kohata... Rohevinti võib kohata parkides, aedades, kalmistutel, talumaastikel, metsatukkades, kadastikes, puisniitudel ja metsaservades. Talviti külastab ka lindude toidulaudu.

Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat. Pikim jälgitud eluiga on aga 10 aastat ja 11 kuud.

Eluviis. Suvel on nad rahulikud ningi võivad ühe kohapeal olla pikka aega. Talvel aga rännatakse suurte parvedega ringi. Parvedes võib olla veel teisigi kollakaid linde nagu talvike. Talvisel perioodil on rohevint üsnagi riiakas ning ta ajab ära söögimajast kõik teised linnud.

Pereelu. Pesakoha absoluutne eelistus on rohevindil elupuud ja küpressid. Nende puudumisel võib ta pesa ehitada ka kadakasse või tiheda kuuse okstele. Pesa koosneb samblast, juureniiidist, kõrtest, karvadest ja sulgedest. Isaslindudel võib olla koguni kaks või kolm kaasat. Selle tõttu võivad osad isaslinnud paariliseta jääda. Vallalised isased võivad hõivatud emastele esitada arumumänge ning koguni aidata neil poegi toita. Aprillis-mais muneb emaslind 4-6 sinakat või pruunikat lillalaigulist muna. Tavaliselt teist korda muneb emaslind juunis. Haudumine kestab 14-15 päeva, pojad lennuvõimestuvad ca 2 nädala vanuselt. Suguküpseks saab rohevint 1 aastaselt.

Toidulaud. Igasugused seemned, putukad, marjad

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eesti koguarvukus on 20.000-50.000 paari, Euroopas elab 14-32 miljonit paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
J. Elphick, J. Woodward „RSPB Linnud“, Dorling Kindersley Limited 2003, London
T. Valker „Väike talilinnuraamat“, Maalehe raamat 2005
Dr P. Sterry „Mis lind see on? Lühike ülevaade enamlevinud aialindudest Euroopas“, Varrak 2006
www.wikipedia.org
http://blx1.bto.org/birdfacts/
www.birdlife.org