Mägiraat

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Haruldase eksikülalisena suveperioodil.

Välimus. Mägiraadi keha ülapool on mustjaspruun, hallide pikitriipudega. Alapool on heledam pruunikashall, külgedel punakaspruunid pikitriibud. Kurgualune on valkjas ja mustavöödiline, kaelus heledam hallikas. Määramist oluliselt kergendavaks tunnuseks on peaaegu mustad tiiva kattesuled, mille valgete täppidega ääristused moodustavad kaks valget ristitriipu. Lennul on näha sabatipu valge muster. Noorlindude pea ja alakeha on vanalindudest pruunikamad.

Segamini võib ajada... Võsaraadiga, kuid viimast eristab tuhkhall kuni sinine pea ning silmast alla ning tahapoole jääv kirju pruuni ja valgega laik.

Levik ja rändamine. Mägiraatide peamine leviala on Lõuna-Euroopas ja Taga-Kaukaasias. Lokaalselt  ja väiksearvuliselt võib neid esineda ka mujal mägipiirkondades Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Enamiku mägiraatide ränne piirdub külmaga madalamatele kõrgustele laskumisega.

Kus võib kohata... Puude kasvupiiri ja lumepiiri vahelisel alal hajusalt 1800-3000 meetri kõrgusel. Aasias ulatub levikupiir kõrgemale, Himaalajas on kohatud mägiraati isegi ligi 8000 meetri kõrgusel.

Eluiga. Potentsiaalselt hinnatakse mägiraadi vanuseks 5 aastat, kuid maksimaalne vanus on suure tõenäosusega kõrgem.

Eluviis. Mägiraat eelistab elukohana mägede lõunanõlvu. Talviti laskub ta orgudesse, kus tegutseb tihti mägimajakeste ja teeäärsete puhkepaikade läheduses. Mägiraadile meeldivad madala taimestikuga piirkonnad, kus ta saab paremini toituda rohus ja nõlvarahnudel. Lemmiktoitumiskoht on sulava lume ääres. Lendavate putukate püüdmiseks teeb õhusööste. Laululennul tõuseb isaslind järsult õhku, rapleb ja maandub õhkutõusu kohast kõrgemale. Mägiraat laulab ka maapinnal ja sagedasti ongi kuulda ainult  tema laulu ja lindu ise näha ei ole.

Pereelu. Mägiraat elutseb polüandriliste salkadena. See tähendab, et salgas on tavaliselt 3-6 isaslindu ja 3-5 emaslindu, kes laias plaanis ei tegutse üldse üksmeeles, vaid igaüks on sisimas oma huvide eest väljas. Valitsev isaslind, kes on enamasti teistest isaslindudest vanem, püüab endale hoida niipalju emaslinde, kui vaid suudab. Pesitsusperioodi alguses elavad ka emaslinnud kindlas hierarhias, püüeldes kõik võimalusel hierarhias kõrgemal asetsevate isaslindude tähelepanu. Et paaritumine tagab enamasti isaslinnu edaspidise pesitsusabi, siis kõrgemal astmel asuvad emaslinnud sageli takistavad alamate emaslindude paaritumist, et piirata isaslindude poolt jagatavaid tulevikulubadusi. Kui seda püüdluste segadust kokku võtta, siis püüavad tegelikult kõik emas- ja isaslinnud paarituda kõigi grupi vastassugupoole isenditega. DNA analüüsid näitavad, et sellise teguviisi tulemusena on pojad ka ühised ehk iga kurn on mitme isaslinnu ühistoodang.
Pesa rajab emaslind kaljuprakku või madalasse põõsasse. Pesa on tassikujuline, ehitatud raagudest, kõrtest ja juurtest. Vooderdatakse pesa seest karvade ja sambalaga. Kurnas on 3-4 muna. Emaslind haub üksinda mune 12-15 päeva. Pojad on pesahoidjad, koorudes on nad vähearenenud udusulestikuga. Asjad isaslindude osalemisega konkreetse pesakonna poegade toitmisel on segased, kuna selged ei olnud asjad juba paaritumisel. Igatahes kindel on see, et ükski isaslind ei viili poegade toitmisest, iseküsimus on see, kas ta kõiki omal ajal välja käidud lubadusi suudab täita. Isaslind püüab esmalt abistada poegade toitmisel seda emaslindu, kellega ta esimesena paaritus. Samas võib ta püüda aidata ka teisi emaslinde, kellele lubadusi jagas. Paremas seisus on valitsev emaslind, keda võivad isegi mitu isaslindu abistada. Lohutab aga see, et isegi kui mõnda emaslindu ei abista ükski isaslind, siis ka need pojad kasvatatakse üles. Muidugi poegade kasvutempo on selle võrra aeglasem. Pojad lahkuvad pesast umbes 16 päevastena, omamata siis veel lennuvõimet. Mägiraadil võib samal aastal olla ka teine kurn.

Toidulaud. Peamiseks toiduks mägiraadile on maapinnalt hangitavad putukad. Sügisel ja talvel lisanduvad toidumenüüsse seemned. Poegadele antakse toiduks väikseid putukaid ja pugus pehmendatud seemneid.

Vaenlased. Pesi rüüstavad peamiselt rebased, vähemal määral varesed. Vanalindudele on ohuks peamiselt öökullid.

Arvukus. Mägiraati on Eestis kohatud 1 kord. Euroopas pesitseb 100-180 tuhat paari.

Iseärasused. Liigub ringi jalgu lohistava kõnnakuga ja tiibu nõksutades.
Isaslinnud paarituvad oma isaduse kaitsmiseks võimalikult sageli, vahest kuni sada korda päevas. Et sellise koormusega hakkama saada, on nende testised keskmiselt 8% kehamassist. Isaslinnul on avar seemnejuha, mis ripub kotina taga ja aktiviseerub juba emaslinnuga kokkupuutel. Paaritumine on ise ülikiire, kestes vaid 0,15 sekundit.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.iberianature.com/material/sp … centor.htm
http://cat.inist.fr/?aModele=afficheN&a … dt=3450590
www.eoy.ee
L. Jonsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007