Jookseme võidu

Esimene kohtumine oli see mul põtradega. Muidugi olin neid ennem ka näinud, kuid sellisel sihilikult tegevusel, et kedagi kohata mitte. Tegin oma tavapärast jalutust metsas ja mõtlesin lõpuks, et läheks teist teed kodu tagasi. Ei pööranud erilist tähelepanu kuhu astun, sest olin juba väsinud ja seepärast tegin hirmsat häält. Kõndisin järjest edasi ja oksad praksusid talla all, kuid järsku kuulsin, et nagu tank läheks läbi metsa- kõik kraksub ja mis ette jääb, lendab puruks. Jäin järsku seisma ja vaatasin huviga. Üks põtardest jäi seisma ning ka teine tuisupea otsustas tagasi tulla, kes oli juba eraldunud. Olid nad umbes 20 m kaugusel. Süda lõi 2 korda kiiremini ja jättis vist isegi paar lööki vahele. Järjest kiiremini hakkas ta taguma, nähes et põdrad jooksevad just minu poole. Ei suutnud ka mina kohale jääda, hirmust vaevatud jooksin nii kuis suutsin ning nägin kuidas ka põder minuga paralleelselt kõrval jooksis. See oli nagu 100 m jooks põdraga, kus mina pidasin targemaks jooks katkestada ja lasta põdral oma teed minna. Minu jaoks oli see suur elamus, kuigi pilt väga hea ei saanud ning ühe aku metsa kaotasin, kuna kukkusin :)