PS. Oma distantspäästikut alguses natuke proovisin kasutada. Kippus maha ja kivide vahele jne kukkuma. Kaabel on väga abiks.

Ma ei saa ilma distantpäästikuta üldse hakkama - käsi nagu tallesaba. Teemaks küll makro.

Abivahendite juurest viiks teema nüüd võttetehnikate juurde. Esimeseks murelapseks oleks siis teravussügavus. Maastikufotograafias on teadagi tarvis väga suurt teravussügavust nii, et kõik kaadrisse mahtuv oleks terav, ka tagaplaan.
Selleks tuleb siis kasutada võimalikult väikest ava, lisaks sellele peaks fokuseerima hyperfocal distance (ei teagi kuidas eesti keeles öeldakse selle kohta) kaugusele. Vot see viimane mõiste, õigemini selle kasutamine, jääb veel segaseks minu jaoks. Igat moodi olen katsetanud ja fokuseerinud nii lähemale kui kaugemale, aga no ei saa nii teravat pilti nagu sooviks. Pilti väiksena vaadates, polegi väga hull, aga kui 100%lise suurusega ette võtta, siis ei ole eriti kena.
Ootakski siinkohal kõigi tähelepanekuid ja õpetussõnu selle kohta kuidas üleni terav pilt saada, kuidas hyperfocal distance õigesti kasutada jne. Kuidas Te ise toimite? Kindlasti on igal ühel oma tehnika välja kujunenud ja arvan, et äkki oleks isegi abi kui keegi viitsiks step-by-step oma maastikupildistamist kirjeldada.
Aitäh Teile juba ette asjalike kommentaaride eest!

Mina lükkan tavaliselt julmalt f/22, vahest ka f/16 kuigi räägitakse, et enamus objektiive joonistavad f/11-13 juures kõige paremini. ISO 100. Vahest mõõdan taevast ja esiplaani ennem kadreerimist. Siis kadreering, käsitsifokuseerin esiplaaniobjektile või siis kaadri alumisele kolmandikule. Vahest prooviklõps ja siis umbes 1-4 erineva säriga lasku ühest kadreeringust.   
Maastikufotograafias kasutatakse üsna julgelt erinevaid (digi)tehnikaid. Näiteks kaadrite sulatamist. Lisaks sellele, et valguse dünaamilist ulatust suurendada, tehakse ka erineva fokuseerimisega kaadreid ning sulatatakse need kokku. Selleks isegi vastavad programmid olemas.
Olen näinud fotot, kus fotograaf kadreeris esiplaanil olevad lilled ning tagaplaanil oleva kose. Tüüp tahtis pika säriga jäädvustada vee liikumise aga uduseid tuule käes liikuvaid lilli ei tahtnud. Siis ta tegigi 2 kaadrit. Esiplaani ISO 400(võibolla oli ka rohkem) ja lahtise avaga, et kõikuvad lilled külmutada ning kosk tagaplaanil kinnise avaga ja ISO 100. Pärast lõikas need 2 kaadrit PS-is kokku. Vahest on parem minna soodsama ilmaga tagasi aga kui satud näiteks erilisele valgusevaatemängule või koht jääb kaugele, et iga päev pole võimalik tagasi minna, siis tuleb leidlik olla.
Aga ikkagi on kõige olulisem ja vähemalt minu jaoks kõige keerulisem kadreerimine ise. Kompositsiooni mõttes. Ma ise ka võrd algaja ja see kadreerimine väsitab ikka hullult. Eriti kui ei oska mingist maastikust viimast võtta. Saad nagu aru, et siin on midagi aga rahuldavat kätte ei saa. Samas komponeerimine teebki pildistamise loominguliseks. Kui õnnestub, vähemalt enda arvates, on rahulolu seda suurem. Tulekski teha endale mõned reeglid veel selgeks, mis vähekene aitavad kompositsiooni seadmisel. Edasi on juba asi harjutamises ja õigel ajal õiges kohas olemises. Ma ise üritan harjutada pidevalt. Mida rohkem oled pilte teinud, seda harvem haarad fotoka järgi ja seda erilisemaks ja paremaks peaks pildid ka  muutuma. Loogiliselt võttes.

Aga ikkagi, kas fotoka lcd- ekraanilt 100% suurendusega vaadates peaks detail olema perfektne või ei ole see nii määrav näiteks A3-suuruse pildi tegemisel? Küsin värske digifotoka omanikuna ja vähimagi kogemuseta. Näiteks kas liblika vunts peab perfektselt terava joonisega olema, kaadris, millesse ta üleni kenasti mahub ja veidi ümbritevat keskkonda ka on?

Just teravuse testimiseks tehtud: http://rouge.ee/tmp/IMGP4675.JPG
f/22, 1/10, ISO100, 18mm, statiivilt, 2 sek self timer. Kaameraks K200D ja objektiiv 18-55 II.
Ilm oli täna tuuline, puid ei tasu väga vaadata, aga see majake kuidas tundub? Ise tahaks seda natu teravamalt ikka näha. Või polegi võimalik väga paremini?

alustada võid sellest, et keerad ava 5'le ja teravustad majale. ja alustad kadreeringut min. 2m kaamerast. sellise kombinatsioooniga on sul kogu pilt terav.

ja alustad kadreeringut min. 2m kaamerast.

ei saa päris hästi pihta, mis sa sellega mõtled.. väsitav päev seljataga.. äkki asi selles..

matuh kirjutas:

Just teravuse testimiseks tehtud: http://rouge.ee/tmp/IMGP4675.JPG
f/22, 1/10, ISO100, 18mm, statiivilt, 2 sek self timer. Kaameraks K200D ja objektiiv 18-55 II.
Ilm oli täna tuuline, puid ei tasu väga vaadata, aga see majake kuidas tundub? Ise tahaks seda natu teravamalt ikka näha. Või polegi võimalik väga paremini?

Ma kardan, et see objektiive ei vea siin välja, eriti ava 22. Proovi teinekord teha kõrvale täpselt sama aga ava 16. Siiski kit-objektiiv on kit-objektiiv, odav saastklaas.

Siiski kit-objektiiv on kit-objektiiv, odav saastklaas.

Üsnagi palju kiidetud kit siiski. Aga jah, kuna ma ise pole kunagi ühegi tippobjektiiviga pilti teinud, siis ei oska eriti võrrelda. Kartsin ise ka, et objektiiv võib kehvaks jääda.
Kavatsengi nüüd mõni päev kui ilm lubab ja aega saan ühe põhjalikuma katsetamise ette võtta. Erinevaid avasid ja erinevatele kaugustele fokusseerimist proovida.

kui ma seda objektiivi k20d ees kasutasin (sest 16-50/2,8 ei jõudnud kuidagi minuni) siis mtf-i järgi valis kaamera selliseid avasid.
joonistas küüll väga teravalt isegi 14,6Mpx sensori ees.

ma tegin selle objektiiviga kaks ja pool kuud pilti.
nüüd seisab reservis.

k20d on võimalik valida P kas suurema sügavusteravuse, kiirema säri või mtf-i järgi