Sa ei ole sisse loginud.

#1 26-10-2005 12:04:06

Sven Z.
Tigekull
Asukoht: Kõrveküla
Registreeritud: 14-11-2004
Postitus: 1273
Veebileht

Hakkame kaitsealadel tapma

Sellise vahva seaduse on meie riigijobud jälle välja mõelnud.

http://www.epl.ee/artikkel_303764.html

Looduslikke vaenlasi liiga vähe? Alles oli uudis, et Eestile on 150 hunti liiga palju, tõmbame selle 50 peale. Kui haige saab üldse olla ma ei saa aru? Ja siis kui huntide arv on 50 peale tõmmatud, siis saab ka kõik teised loomad maha lasta, sest vaenlasi pole enam üldse.

Ja millised küttmisprotsendid? 60% põtradest maha?
Sellisel juhul langeb teadagi suurim küttmiskoormus põdrale, hirvele ja seale.
Ning need hallaversed ja kährikud, keda tõesti on liiga palju jäävad tähelepanuta, sest jahimees tahab ju suure hurraaga ikka kõige suuremat suutäit. Riik peaks ikka suunama jahimehi tegelema nende liikidega, kes tõesti juba kahju tekitavad. Reaalset looduslikku kahju, mitte ei söö mingite rahaahnete tegelaste metsa ära.

Ei suuda ennast praegu korralikult väljendada....rõve on.

Eemal

 

#2 26-10-2005 12:18:29

remo
Kasutaja
Asukoht: Lõuna-Eesti
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 152
Veebileht

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

siin veel üks tänase päeva uudis ning uus seadus (puudutab kormorane)

http://www.postimees.ee/261005/esileht/181198.php

Eemal

 

#3 26-10-2005 12:29:02

jaanusj
Kasutaja
Asukoht: Tartu
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 69

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Nüüd on õige aeg tegutsemiseks, et see debiilsus ei saaks tõeks. Tuleb hakata kirjutama nii ajalehtedesse, keskkonnaministeeriumile, ajakirjadele ja teistele organisatsioonidele, mis selle probleemiga mingit moodi kokku puutuvad. Kas järgmine samm on siis kaitsealadel 100 ha lageraiet, sest seal pole ju aastasadu metsa raiutud?

Eemal

 

#4 26-10-2005 12:33:11

Sven Z.
Tigekull
Asukoht: Kõrveküla
Registreeritud: 14-11-2004
Postitus: 1273
Veebileht

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Saan aru, kalavaru on mõeldud kaluritele püüdmiseks, mitte kellelegi teisele söömiseks. Masendav.

Ja vene narrid lasevad juba linnugripi kartuses valimatult kõiki linde, kuigi metsikus looduses elavatest lindudest mõjutab linnugripp kõigest 1%. Aga ka sellega tuleb võidelda.

Kui nüüd lõpuks kõik linnud ja loomad saavad tapetud, munad õlitatud jne, siis võib ju ka kõik metsad maha võtta, sest kellele neid enam vaja on kui seal keegi ei ela. Ning meie sõbrad, hakkame oma nädalavahetusi Anne kanali ääres veetma, sest pole kuhugi mujale minna.

Eemal

 

#5 26-10-2005 14:57:00

Inzz
Kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 81
Veebileht

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Arvestades, et ühe loaga lastakse mitu looma, on tõesti masendav. Alam-Pedjal näen tihti, kuidas jahimehed mööda teid rallivad ja mõtlen, kas jõuan enne plõksud ära teha, kui loom maha lastakse või ei ja kuulatan samal ajal pingsalt, kas kostab metsasügavuses pauke.

Eemal

 

#6 26-10-2005 15:16:06

Udumartin
Vana Kasutaja
Asukoht: Tallinn
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 417

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Inimene ise ongi nende ja iseenda looduslik vaenlane. Olen kindel , et mitte ainult mina pole kuulnud salaküttide pauke metsas väljaspool igasugust jahihooaega. Kütitakse just kitsi, sest nendega saab kergelt ja kiirelt hakkama. Kõmmutad maha ja viskad õlale.
Samas tean kuidas käib tegelik metsaraie erametsas. 80cm läbimõõduga sirged kuused on maha saetud ja vedelevad juba teist aastat metsas, sest ilmselt sai isu täis ja tülikas on ju kõiki puid kätte saada. Väiksematest nottidest ja palgiotstest pole mõtet rääkidagi .Olen juba aastaid imestanud, miks on vaja põlluvahelistes lepikutes hooldusraiet teha, et lindudel poleks kuskil pesitseda ja kahjureid peaks tingimata mürgitama või selleks, et see võsa enam tuult ei peaks. Mootorsae kütus on ikka liiga odav veel. Olen ise jäänud jahiseltskonnale ette- hea, et mind metssea pähe maha ei lastud. Jeepidega paksud mehed peavad üksteisega mobiilidega sidet ja on valmis optilise sihikuga püssidega tulistama kõige pihta, mis liigutab. Kui nad just eriti käpardid ei ole, siis ei ole loomal vähimatki võimalust elusalt pääseda. Ja loomulikult peetakse nii pidulikult jahti just põdrale, seale ja metskitsele, sest sealt saab suurema suutäie. Jõuetu hala tegelikult.

Eemal

 

#7 26-10-2005 16:58:25

JürgenÖövel
Kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 45

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Esiteks tuleks muidugi teadvustada, et rahvuspargid on loodud mitte ainult looduse  vaid ka kohaliku elu-olu säilitamiseks. Ja jahipidamine seda on. Pealegi ei lubata jahti mitte kõigil kaitsealadel, vaid määruses loetletud aladel, kus on tegutsev administratsioon.
Kuna mu mõtted langevad üks-ühele kokku Val Rajasaare omadega siis lisan siia tema kommentaari EPL artikli juurest.
Tsitaat:"Kaitsealadel on jahti alati peetud, lugege artikkel korralikult läbi, siis saate aru, et nüüd alles sai seadusandluses vastav lünk täidetud. Kaitsealade valitsejad ja looduskaitsjad on piisavalt targad, et ka vaatamata seaduse puudulikkusele õigesti kavandatud ja korraldatud jaht toimuks. Vastasel juhul oleks juba ammu toimunud ökokatastroof metsas ja meie loomastikus. Kes teemat ei jaga, see harigu ennast enne kommenteerimist pisut. Ja loomakaitseseltsil on loomade ja looduse tegeliku kaitsmisega küll kõige vähem pistmist. Pigem tegelevad nad sellega, et vigastatud uluk näiteks maanteel küllaldaselt kaua piinleks, sest hädatapmist võivad teha loomakaitse seaduse järgi vaid selleks volitatud isikud. Avaramat maailmavaadet teile, kommentaatorid!
Val Rajasaar
Studio Viridis Loodusharidus"

Eemal

 

#8 26-10-2005 17:38:43

jaanusj
Kasutaja
Asukoht: Tartu
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 69

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Metsas ei saa mingit ökokatastroofi toimuda, sest loodus reguleerib end ise üsna edukalt. Rajasaar võiks ise veidi areneda . Kogu probleem on aga hoopis selles, et kiskjate arv on, peamiselt lollide ja ahnete inimeste tõttu, küllalt väikeseks jäänud, mistõttu  on ka sõraliste arvukus kasvanud. See, "ökokatastroof" tähendab eelkõige seda, et põdrad söövad noori mände ja kuuski liiga palju, sest rahaahned metsakasvatajad pole viitsinud tarastamisse investeerida. Mis puutub aga looduskaitsealadel jahi pidamisse, siis tõepoolest mõnedel on seda tehtud küll, aga Alam-Pedja on selles suhtes puutumata, peale nn. ringtee ala, mis aga ei kuulu kaitseala territooriumile..  Loomakaitseseadus on juba iseasi ja olen täitsa nõus sellega, et loomade kaitsmisega on selle vähe ühist, kui kodu- ja lemmikloomad välja jätta.
Nii et igal medalil on kaks külge ning olenevalt sellest, millist meile näidatakse, kujundatakse ka nn. ühiskonna arvamus.

Eemal

 

#9 26-10-2005 17:50:36

Udumartin
Vana Kasutaja
Asukoht: Tallinn
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 417

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Lp. JürgenÖövel . Enne sind ei ei olnud keegi maininud siin foorumis loomakaitseseltsi. Kas on palju tahta, et maharaiutud metsa asemele istutatakse uus ja kas on normaalne, et jahihooajal lubatakse maha kõmmutada kuni 60% looduskaitseala populatsioonist, sest neil polevat looduslikke vaenlasi, kes on juba eelnevalt maha lastud(hundid). Saame väga hästi aru, et põdrad on tülikad ja maitsvad, kuid kährikud ja rebased levitavad marutaudi .Muide ka siis kui nad on maanteel alla aetud ja teised loomad ja linnud nende korjuseid söömas käivad.
70-ndatel elas eestis u.25000 põtra ja polnud mingit ökokatastroofi .

Eemal

 

#10 26-10-2005 18:03:38

JürgenÖövel
Kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 45

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Eks ta nüüd ole jah nii, et loomakaitseseltsist rääkis Val Rajasaar, kelle sõnu ma tsiteerisin.
Kaitsealadel on ka senini jahipidamine lubatud. Kuipalju igal konkreetsel kaitsealal loomi kütitakse määrab loendusandmete alusel kaitseala valitseja. Kui peetakse vajalikuks, siis kuni 60%.
Seda, kas ja milliste pingutustega põdrapopulatsiooni kõrgajal õnnestus metsa uuendada ja kasvatada uuri vanadelt metsameestelt. Vihjan, et kerge see polnud.
Ja veel, metsaraiumine kaitsealadel on teine teema.

Eemal

 

#11 26-10-2005 19:53:00

egon
Uus kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 19

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

See tundub küll mõttetu, kuid siiski võtan vaevaks poetada suud. Olen nõus, et keskmine eesti jahimees on kiskjate suhtes vaenulikum kui muu elanikkond. See selgus ka värskest sotsioloogilisest uurimusest ning häirib mind samuti. Samas uurimuses oli eraldi küsitletud inimesi, kes elavad nn “hundialal” ehk Laekvere koeramurdjate piirkonnas. Nimetatud seltskonnast ligi pooled arvasid, et hundi arvukust tuleb tugevalt vähendada. Kas me saame nende murest aru?

Mina küll ei tea põhjust, miks inimese liha on hundi jaoks halvem kui näiteks koera või põdra oma. Huvipuudust inimese liha vastu saab seletada huntide poolt põlvest-põlve edasi kanduva respektiga inimese vastu (püssimees jms värk). Ajaloost teame, et perioodidel, mil inimene tegeleb ainult iseendaga (sõjad jms), on hunt tundnud kulinaarset huvi inimese vastu.

Paraku on tänase maakasutuse juures suurkiskjate mõju sõraliste arvukusele võimalik umbes poolte sõraliste elupaikades. Iseregulatsioon on tänasel päeval ilus unistus. Seega on põllu- ja metsamehe koostöö jahimeestega vältimatu.

Tean, et Viidumäel on botaanikud mures kaitsealuste käpaliste pärast, mida metssead ohtralt manustavad. Lahemaa metsaomanikud maadlevad metsakahjustustega, õigupoolest need kelle maaomand jääb rahvuspargi piiridest välja (Loobu metskond jt.). Kui rahaahnusest rääkida, siis nüüd ma tean kelle käest saab tasuta pilte. Teema “Rahaahned metsaomanikud” on paraku vastuoluline, kuna tänane maakasutus on tõenäoliselt loonud meie sõralistele parimad elupaigad kogu evolutsiooniprotsessi jooksul. Vastasel juhul oleks meie aladel nn kliimaks kooslused, mis tähendaks sukssessiooni protsessi lõpuks enamjaolt küpseid kuusikuid. Vähemalt põdra ja metskitse seisukohalt ei oleks see parim variant. Julgeks arvata, et põtrade arvukus pole meie aladel mitte kunagi olnud nii kõrge kui eelmise sajandi 70-ndail. Kas Udumartin teab midagi metskitsede pasatõvest, mille põhjuseks oli üleasustus 70-ndail.

Nagu öeldud maa- ja metsaomanikud produtseerivad sõraliste elupaiku (seega suureneb arvukus), kuid metsa istutades on no lõhkise küna ees – istutatud kultuur süüakse ära. Probleem on eelkõige noorte okaspuukultuuride kahjustamisel. Näiteks Soome metsaomanikule kompenseeritakse kahju, kui kultuurist on kahjustatud üle 20 %. Seega arvestatakse ka paratamatu tõsiasjaga, et põdrale meeldib mändi närida. Kas hr Järva teab palju maksab 1 ha metsakultuuri rajamine või selle tarastamine? Mis toimub metsas, kui kõik uuenemisele mõeldud alad tarastada? Photoshop’s oleks kindlasti tara eemaldamisega palju jama. Kas lõpetame okaspuupuistute istutamise ehk sukssessiooni kiirendamise ja laseme metsal ainult looduslikult uueneda, kusjuures enamjaolt lehtpuudega, mida siis omakorda küpseks saades raiume. Nagu hästi teate on arvatavasti kanakullile saatuslikuks saanudki vanade kuusikute puudus barbaarse raide tulemusena. Illegaalne raie on rahaahnus, mitte metsa istutamine tulu saamise eesmärgil. Või lõpetame metsade raiumise üldse?

Head sõbrad, metsaomanik on hakanud oma maast ja metsast hoolima. Laseme viimase kümnendi barbaarsuse metsas uuel põlvkonnal heastada. Sellisel juhul ei pääse me paraku püssiga toimetamisest.

Eemal

 

#12 26-10-2005 20:53:47

jaanusj
Kasutaja
Asukoht: Tartu
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 69

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Egon, 1ha metsakultuuri tarastamine maksab kindlasti palju, aga mis siis. Kas probleemil on siis parem lahendus, kui laseme 60% põtru maha ja siis saab metsaomanik nii 30 aasta pärast papi taskusse pista. Siin on küsimus eelkõige selles, et metsaomanikud ei taha oma tulevikku investeerida, vaid loodavad lollidele ametnikele, kes selliseid debiilseid otsuseid vastu võtavad. Kui tegemist on nn raiesmiku taasmetsastamisega, siis seal erilisi probleeme ei ole, sest paari aastaga kasvab sinna võsa, mis pakub piisavalt toitu sõralistele, okaspuud, kui raiesmikule on jäetud seemnepuid, hakkavad alles mitme aasta pärast seal idanema. Ühesõnaga, loodus on võimeline end ise reguleerima. Kui aga metsaomanik külvab või istutab metsa, siis on tarastamine otse loomulik tegevus. See, et see palju maksab on ju tema probleem.  Vastupidiselt oleks olukord sama, kui näiteks kalakasvataja annab tiikidele nn open season'i ning kutsub kõik ümberkaudsed kalastajad sinna noota vedama ja imestab, et millegipärast tiigis kala pole.

Jutt tasuta piltide jagamisest on nii loll, et seda pole mõtet üldse puudutada ja ma ei näe mingit analoogiat metsa tarastamisega. 

Hea näide on šotimaa, kus istutatud majandusmetsad on ümbritsetud aiaga, et hirved kultuure ei kahjustaks ja keegi ei kobise, et miks ma pean tarastamisse investeerima.

Eemal

 

#13 26-10-2005 21:16:18

Sven Z.
Tigekull
Asukoht: Kõrveküla
Registreeritud: 14-11-2004
Postitus: 1273
Veebileht

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

egon kirjutas:


Nagu öeldud maa- ja metsaomanikud produtseerivad sõraliste elupaiku (seega suureneb arvukus), kuid metsa istutades on no lõhkise küna ees – istutatud kultuur süüakse ära.

Kuldne lause. Ja nii see ongi. Nii kaua kui tehakse lageraieid ja püütakse siis neid kiiresti-kiiresti taasmetsastada, et siis omale kolmas sammas kindlustada, süüakse ka need istutatud kultuurid ära. Teadupärast on looduses niimoodi seatud, et esimesena asustatakse ikka kõige magusamad toitumisalad ning alles siis vähem magusad. Seetõttu pole tähtsust kas seal piirkonnas elavad 60 põtra ja teevad puhta töö paari nädalaga või siis on seal üks perekond, kes ühte lanki aastajagu mäletseb. Ikka süüakse ära. Seetõttu ei aita 60%'line laskekvoot mitte midagi, toob ainult rohkem õnne jahimeestele. Järelikult on ainult kaks võimalust: kas hakkame tarastama, mille edukusse usutakse nn. heaolumaades või tõstame küttimislimiidi 100% peale.

Ilmselt tuleb Eesti riigis kõne alla viimane, kuna me ju hoiame oma metsaomanikke, kes loodusest nii väga hoolivad, et tahavad oma ainukese lapikese alati nii kiiresti kui võimalik paljakas teha.

Ja mismoodi puudutab see kultuuride söömine üldse kaitsealasid? Seal ju puid ei raiuta? Või on mõni kurikael ennast kuhugi sisse söönud? Ning see käpaliste ja metssigade probleem on kõigest ühelt kaalukausilt teisele tõstmine. Peagi hakkame käpaliste kausilt tagasi sigade kausile tõstma.

Eemal

 

#14 26-10-2005 22:19:24

selena
Kasutaja
Asukoht: Põlva
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 151

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Leidsin artikli 2003. aasta ajakirjast "Loodus".
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel236_225.html
Sealt võib lugeda: "Praegu kaotab Hiiumaal küti kuuli läbi elu umbes kolmkümmend hirve aastas. Hirve laskmine on väga kallis lõbu, mida suudavad reeglina endale lubada ainult välismaalased. Olenevalt trofee suurusest võib ühe lasu hind olla kuni 50 000 krooni."

Tänases Päevalehes siis, et punahirvi lubatakse küttida piiramatul hulgal, loa hind: pull 500, lehm 250, vasikas 150 krooni.

Masendav...


In sole solum solamen

Eemal

 

#15 26-10-2005 22:45:13

MarkoH
Tigekull
Asukoht: Paide
Registreeritud: 17-11-2004
Postitus: 865
Veebileht

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

selena kirjutas:

Tänases Päevalehes siis, et punahirvi lubatakse küttida piiramatul hulgal, loa hind: pull 500, lehm 250, vasikas 150 krooni.

Masendav...

Kari lolle ma ütlen, ausõna...võinoh...suisa uskumatu....mis puutub nendesse välismaa küttidesse, siis ma ei hakka siin avalikult ropendama ja oma seisukohti väljendama nende aadressil, sest need on väga äärmuslikud ja ma ei viitsi pärast kellegagi jagada, aga haakub viimati kuulsust kogunud teatavat sorti "küttekolde" teemaga....

Eemal

 

#16 26-10-2005 23:12:35

JürgenÖövel
Kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 45

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Sven kirjutas sedasi:
Ja mismoodi puudutab see kultuuride söömine üldse kaitsealasid? Seal ju puid ei raiuta? Või on mõni kurikael ennast kuhugi sisse söönud?
Kaitsealade piiranguvööndis on metsaraiumine täiesti lubatud. Tavaliselt on keelatud puhtpuistu rajamine. Segapuistu istutamine pole keelatud. Tarastamine pole lahendus, sest siis peaks tara metsa jääma kuusiku puhul enam kui 30 aastaks. See pole aga reaalene.

Sven: Ning see käpaliste ja metssigade probleem on kõigest ühelt kaalukausilt teisele tõstmine.

Nagu teada on igal kaitsealal kindel kaitse-eesmärk, ehk põhjus milleks kaitseala loodi. Viidumäe puhul: "Kaitseala põhieesmärk on Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelanõlval paikneva mitmekesise loodusliku kompleksi, sealsete kaitsealuste liikide, koosluste ja elupaikade kaitse." Nii, et kui sigade liigne arvukus hakkab ohustama kaitsealuste liikide kasvukohti on sigade populatsiooni reguleerimine täiesti eesmargikohane tegevus.

Eemal

 

#17 27-10-2005 00:22:13

egon
Uus kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 19

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Kuna minu teadmised pildistamisest on sama nigelad kui Teie teadmised metsandusest, siis võtan omaks lolli jutu piltide müümisest. Kui viitsite, siis uurige mõne metsamehe käest,  miks okaspuud ilma inimese sekkumiseta piisavas ulatuses uueneda ei suuda. Ma ei viitsi seda siin seletada. Metsanduse ja jahinduse vastuolu tuleb lähiajal nagunii tugevalt esile. Heaolumaades on maaomanikul metsast saadava tulu kõrval ka muid sissetulekuid (jahirent jne.), mistõttu tarastamine on mõeldav. Meie maaomanik ei saa jahinduselt midagi, lisandub veel ülekohtune maksusüsteem. Teisalt on meie riik taganud, et erinevad ühiskonnakihid (kojamehest - ministrini) saavad soovi korral osa jahipidamisest. Tulevikus tuleb leida mingi kompromiss. Minu arvates on asi praegu kreenis ja seda maaomaniku kahjuks. Tõenäoliselt on meie oludes kõige otstarbekam Soome mudel, kus metsaomanikul on omavastutse määr (nt 20 – 30%). St seda, et kui õige istutustihedusega kultuurist on kahjustatud nimetatud määrast rohkem, kompenseerivad selle jahimehed, kas siis otseselt või kaudselt. Sellisel juhul oleks ka jahimeestel nö ora p...s ja seda võikski nimetada optimaalseks asustustiheduseks. Mõistagi tuleb korrektselt määratleda, mis ikkagi on metsakahjustus.

Jäägu see tarastamine fotomeeste arvamuseks, mis on ka mõistetav ja jumal temaga. Tuleb tunnistada, et meeldib mullegi pilti teha.

Eemal

 

#18 27-10-2005 00:34:54

Sven Z.
Tigekull
Asukoht: Kõrveküla
Registreeritud: 14-11-2004
Postitus: 1273
Veebileht

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

egon kirjutas:

Kui viitsite, siis uurige mõne metsamehe käest,  miks okaspuud ilma inimese sekkumiseta piisavas ulatuses uueneda ei suuda. Ma ei viitsi seda siin seletada.

Aga ilma inimese sekkumiseta ei vajakski mingi mets uuenemist, sest ta elaks omasoodu edasi. Ikka taandub asi sellele, et kellelgi on vaja isikliku tulu maksimeerimiseks kõrvaldada kõik võimalikud takistused.

See on täielik jama, et jahimees peaks maksma mingit hüvitist, kuigi see seisab ka praeguses seaduses niimoodi kirjas. See tähendaks sisuliselt seda, et jahimehed peaksid pidama metsaomaniku mahavõetud ja taaskmetsastatud maalapi ääres kahekümneneljatunnises valves ja annaksid kohe kuuli kui mõni sõraomanik nähtavale ilmub.

Kui jahimehel on ora perses siis saab optimaalseks asustustiheduseks 0 looma. Kuidas ei mahu asjatundjatele pähe fakt, et kultuuride nahkapistmine ei korreleeru sõraliste arvuga. (Kui, siis ainult selliste asustustiheduste juures, millest meil pole mõtet unistadagi). Nagunii süüakse ära, pole vahet kas 6 või 60 põtra. Kui sa ise lood soodsa toidubaasi, ma nimetaks seda lausa magustoidurestoraniks, siis pole midagi parata, et metsaalenikud tulevad kohale. Kui sellest konkreetsest piirkonnast nad kõik maha nottida, siis tulevad järgmised juba kaugemalt. Niivõrd soodsat toidubaasi ei jäeta kasuatamata - see oleks absurd.

Eemal

 

#19 27-10-2005 00:42:00

Toomas
Kasutaja
Asukoht: Tallinn
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 204

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Ma väljendasin kunagi oma arvamust antud teemal kirjutises, mille pealkirjastasin küsimusega"Kas inimeste arvu tema asualal tuleks piirata?":)Kohati on mul tunne, et Eestil oleks reiljanistlikule maailmapildile vastukaaluks hädasti vaja ühte radikaalset rohelist liikumist. Need hullud, kes Soomeski karusloomi puuridest välja päästavad ja modellide karusnahkseid kasukaid happega pilluvad, põhjustavad oma hullusega ühiskonnas siiski diskussiooni, mille tulemusena vahel ka mõistlikke otsuseid vastu võetakse. Olen ise küll arvamusel, et teatud juhtudel on ulukijaht ökoloogilise tasakaalu säilitamise huvides paratamatu, kuid paraku on meie riigi senine praktika vanas heas vene stiilis:" Tahtsime kõige paremat, välja kukkus nagu alati." Mind täidavad sellised kabineti vaikuses sündinud looduse reguleerimised sügava umbusuga nende motiivide suhtes. Liigagi tihti teenivad sellised otsused mingi kaukameestest huvigrupi järjekordset biznissplaani. Senikaua kuni ei ole olemas korralikku loomakaitseseltsi, kes täiel häälel vastu karjuks, pole ka demokraatlikus ühiskonnas nii vajalikku vastukaalu võimalikule lihtsast kasuahnusest ajendatud massitapmistele. Praegu on liiga suur oht, et mingi kitsa huvigrupi, olgu siis rannakalurite või metsaomanike, huvides hävitatakse kontrollimatult loomi või linde, lõhkudes sellega ülejäänud ühiskonna edasikestmiseks vajalikku looduskeskkonda.

Eemal

 

#20 27-10-2005 01:44:45

tarmo
Külaline

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

No siin on vastakaid,pragmaatilisi ja mürkrohelisi arvamusi.
Sellised keskkonna järsud muutused nagu on toimunud viimase paarisaja aasta jooksul on muidugi peamiselt inimese põhjustatud.Platseerudes kohalikesse oludesse: eks ole nii,et loodusliku kliimaksi puhul pea okaspuu puistud (sobiva kasvukohatüübi puhul) vahelduma pehmelehtpuu puistutega ja iga a´500 aasta tagant korra maha põlema.
Ennemalt põletati metsi küll,aga seda agraareesmärkidel ja maa jõudis metsa alla tagasi juba pisut kurnatuna ja ilma leelistamata ja sooldununa.Üks versioone  seente vohamise seletuseks just puhtkuusikutes ongi see,et inimene oma kasuahnuses ja kahjukartuses tikub metsapõlenguid ära kustutama.
Inimese populatsiooni suurenedes jäi maast  puudu ja siis algas see jama milleni me oleme nüüd jõudnud.Nimelt, kuivendamine.Iga inimene teab vanaema-vanaisa juttudest,et kuskil põlluasemel olla olnud soo ja seal karjatati suiaeg loomi.Selle asja juured ulatuvad juba tsaariaega,aga eriti aktiivseks muutus ta asundustalude aegu rääkimata viiekümnendatest-kuuekümnendatest kus taheti rabas roose ja rukist kasvatama hakata.Jõed kraaviks ja sood põlluks ,põllu vahele kraav ja paar tükki igaksjuhuks veel keset põldu kah.Nii jäidki sõralised nälga ja kukkusid kuuske koorima ja mändi tagasi lõikama.Ulatuslikud märgalad vahelduvalt mineraalküngastega on saanud praegusteks põldudeks-raiesmikeks.60-70 astatel rajati palju okaspuupuhtkultuure mis hooldati piinliku täpsusega puhtpuistuteks-puupeenardeks.Selliste puistute saatus80-datel oli
->harvendusraie ja järgmisel aastal sanitarlageraie kuna põdrad olid 99% puudest ära koorinud.Tol ajal hakati ka Tõsisemalt põtra ja tema eluolu uurima,eesotsas Jüri Tõnissoniga kelle põdraseire võrgustiku kuulusid metskonnad ja mõned erametsaomanikud kui ka jahisektsioonid.Oli omalgi au serealade inventeerimisega tegeleda.Kahjuks ei ole minu kätte juhtunud mõnd põhjapanevamat uurimiskokkuvõtet kus ka mõningaid järeldusi tehtud oleks.Muidugi peab lisama,et Jüri Tõnissoni uurimus on orjenteeritud pigem metsatööstuse ja jahimajanduse ressurside prognoosimisele .
Tõnissoni andmetel koosneb põdra ninaesine suuresti paju erinevatest liikidest haavast pihlakast kasest ja alles  siis  okaspuude võrsetest ja koorest.Vahet teeb ta ka aastaaegadel ja ilmastiku oludel (lumi jne.)Järeldus:sel perioodil mil põder intensiivselt kuuske kooris, polnud tal enam paju ja muud võsa kuskilt võtta.Inimene otsustas sekkuda ja minu kodukandi jahisektsioonis lasti rekordaastal 25 põtra lubadega ja keegi ei tea palju lubadeta veel juurde.See oli hirmus tapmine.Mäletan meeste hasarti.
Nüüd kus esimestel tagastatud talupõldudel juba korralik pajuvõsa maad võtnud ja metsakraavid hakanud kinni kasvama leitakse jälle,et oleks vaja üks korralik veresaun teha. Ja seda ilma igasuguse majandusliku põhjuseta metsamajanduse osas.
See on taunimist väärt. Seoses põdrale kõlblike elualade laienemisega on ju loogiline ,et populatsioon suureneb ilma majandusliku kahju toomata.Sedaenam,et miks peaks majandusmetsades peale uuendusraiet alati tegema metsa sunduuendamist nende liikidega mis inimesele meeldivad.(viidates eelpoolmainitud loomulikule puuliikide vaheldumisele)eeldades,et lehtpuu noorendikud on agressiivsema kasvuga ja pole nii põdrahellad.Muide,olen ise metsaomanik.
Pikk jutt..  ja hundist , kitsest ,ilvesest ei jõudnudki rääkida

 

#21 27-10-2005 19:36:30

Toomas
Kasutaja
Asukoht: Tallinn
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 204

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Hea anonüümne asjatundja!

Sinu postitusest selgub , et oled minu viimase kirja  üldisest mõttest- murest, kas meil ikka järgitakse demokraatlikule ühiskonnale kohase valitsemismudeli aluseks olevat otsuste läbipaistvuse ning võimalikult paljude huvigruppide arvamuse arvestamise printsiipi- suurepäraselt aru saanud. Minu "toomaseistliku" maailmapildi sisse kuulub  ka veendumus, et looduskaitse alased otsuseid ei tohi teha päevaprobleemidest lähtuvalt, kuna jäävad  keskkonda mõjutama pikemaks ajaks. Samuti ei ole mulle küll väga selge, kes Eestis flora ja fauna huvigruppi esindab... Tundub, et hääletorusid neil na vähevõitu, oleks neid kõva hääle tekitajaid vaja küll, kes aegajalt mõnd lollust ei laseks vaikselt ära teha. Või ei tohi partei ja valitsuse poliitikat kritiseerida ? :-)

Eemal

 

#22 27-10-2005 19:41:32

selena
Kasutaja
Asukoht: Põlva
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 151

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Toomas, asjatundja on lihtsalt nimi selline smile Kui ta on logitud, siis ka registreeritud looduspildis selle nimega (Tiit Randveer)


In sole solum solamen

Eemal

 

#23 27-10-2005 21:40:45

Toomas
Kasutaja
Asukoht: Tallinn
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 204

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Vabandust, vaatasin asjatundmatusest nime ainult foorumi andmetest, oleks tulnud muidugi pealehelt vaadata.

Eemal

 

#24 29-10-2005 23:16:21

Janek Kuld
Külaline

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Natuke mõtteid jahimehe ja metsaomaniku sulest.
http://www.eramets.ee/foorum/read.php?f … &t=590
Ja lihtsalt üks tore üllitis.
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9712/tont.html

 

#25 29-10-2005 23:49:01

Jaak Põder
Tigekull
Asukoht: Tallinn
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 1736
Veebileht

Re: Hakkame kaitsealadel tapma

Nagu ma aru saan, on antud teise viita all oleva kirjutise autor siin juba kõnekalt oma seisukohti väljendanud ja teiste omi, mis tema omadest erinevad, võhiklikuks jne tembeldanud. Antud kirjutis teeb täpselt sama. Seega pole lugemist väärt, kui just ei taha keegi võrrelda, kui palju inimene 8 aastaga muutub ja kui palju samasuguseks jääb.

Eemal

 

Foorumi jalus

Powered by PunBB
© Copyright 2002–2008 PunBB