Sa ei ole sisse loginud.

#1 30-04-2008 12:49:13

maria84
Uus kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 11

Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Mann kirjutab TÜ-s lõputööd looduses liikuva inimese õigustest ja kogub muuseas taustainfot, kes kuidas oma õigustest aru saab. Kui sa tahad kah tsekata, kui palju ja mida sa tead, siis kiika siia: http://www.esurveyspro.com/Survey.aspx? … 8d0f38a1c2

Diil on selles mõttes kahepoolne, et me mõlemad kulutame oma aega (mina uurimiseks, mida siis lõppudelõpuks tohib ja mida ei tohi, sina aga vastamiseks) ja mõlemad saame kasu (mina saan taustainfot ja sina saad - kui tahad - minu käest infot, mida tohib ja mida ei tohi).

Ja ega's muud midagi ei olegi smile.

PS. kui palju see aega võtab? Minul, kui ma testisin, võttis 6,5 minutit. Sinul, pakun, võtab kuni 10. Ja kui sa eriti loru oled, siis läheb pikemalt - aga siis on asi juba sinus!

Eemal

 

#2 30-04-2008 13:19:14

Andres Tamm
Kasutaja
Asukoht: Valga
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 371
Veebileht

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Tehtud big_smile

Eemal

 

#3 30-04-2008 14:44:36

maria84
Uus kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 11

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Jep, üks vastaja tegi väga hea ja õige märkuse: sissejuhatus (et kes ma olen ja kust ma tulen) ununes ankeedil eest ära. Jep.

Aga vot kuna ma ei saa sinna küsimustiku muutmise juurde muudmoodi, kui ankeeti korraks sulgedes (mis vist sisuliselt tähendaks, et keegi, kes pole peal on, avastab äkki hoiatava akna "Oih, enam vastata ei saa, kinni on see värk"), siis ma igaks juhuks ei pane kinni  ja kirjutan siiasamma, et olen kodanikunimega Maria Kupinskaja (aga Maria'le üldiselt väga ei reageeri =P) ning lõpetan Tartu Ülikoolis õigus- ja sotsiaalteaduskonda, bakalaureust. Ja uurin kummagi teaduskonna lõputöös looduses liikumisega seotud õigusi-kohustusi ning konflikte, mis maaomanike ja matkajate vahel tekivad.

PS. Olen natuke kirjutanud ennegi, http://www.looduspilt.ee/foorum/viewtopic.php?id=3065

Eemal

 

#4 30-04-2008 14:46:49

Udumartin
Vana Kasutaja
Asukoht: Tallinn
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 417

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Mina ei suuda seda üldse täita. Ma jõudsin sinnamaani, kus ausalt tunnistan,et ei tea eramaal liikumisest kottigi ja seega ei saa järgmisi küsimusi täita. Ja tegelikult ma ei teagi. Ei tea näiteks kas näiteks Lilleküla jaama juures rohtukasvanud garaazi katustel koeraga jalutamine on seaduslik või kas bokseriomanik, kes mulle ja ja minu 4-aastasele pojale ning 13-aastasele vagurale kollile(see on siis shoti karjakoer), oma bokseri kallale ässitas, tegutses seaduslikult. Tal väidetavalt olevat seal all üks garaaziboks. Üldiselt ma väldin tülitsemist ja selliseid olukordi ei otsi.

Eemal

 

#5 30-04-2008 15:36:03

Aleksandr Polenok
Kasutaja
Asukoht: Järvamaa
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 42
Veebileht

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

mul on ka tehtud smile

Eemal

 

#6 02-05-2008 04:46:46

maria84
Uus kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 11

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Ma ei tea, kas siiakirjutamisest on kasu, aga:
kui siin on keegi, kes pole minult nädala jooksul ühtegi kirja saanud, siis tea, et sa oled arvatavasti üks nendest, kel oli aadress trükiveaga või postkast täis. Proovi uuesti, kontaktid on olemas smile.

Eemal

 

#7 02-05-2008 10:03:39

martin504
Kasutaja
Asukoht: Tartu
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 83
Veebileht

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

tehtud

Eemal

 

#8 30-06-2008 17:17:29

maria84
Uus kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 11

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Heihopsti,

kuna lubasin nii geopeituse kui ka trip.ee tegelastele asjast väikese kokkuvõtte teha, siis panen sama teksti copy-paste siiagi - ehk on kellelgi huvi.

Mann

Matkaja õigustest looduses liikumisel

See oli kõigest pool aastat tagasi, kui ma kuulsin esimest korda sõna "igaüheõigus". Istusin parajasti koos töökaaslastega ühel konverentsilaadsel üritusel, kus Eesti matkaliidu president Levo Tohva esines ettekandega sellest, kuidas matkajate ligipääs loodusele Eestis aina kesisemaks hakkab muutuma, ning imestasin, et ma sellise mõiste ja õiguse olemasolust varem teadnud pole. "Igaüheõigus... hmm."

Kiire guugeldamine Internetis, kolamine matkamisega seotud veebisaitidel ning kuna olin just lõpetamas Tartu ülikooli õigus- ja sotsiaalteaduskonda, valmis idee ülikooli lõputööks: ühest küljest uurida, millised õigusaktid Eestis matkamisega seotud küsimusi reguleerivad, kuhu võib minna ja kuhu mitte (ühesõnaga: igaüheõigust), ning teisest küljest leida, miks täpselt maaomanike ja matkajate vahelised tülid tekivad. Sest... vaadates tollel konverentsil fotosid kinnipandud teest ja suletud kallasrajast kummitas mul kuklas teadmine: "Ma ei usu, et keegi lihtsalt kiusu pärast niimoodi teeb, seal peab mingi väga hea põhjus taga olema." Ja niimoodi see algaski.

Algus oli paljulubav: kümnete kaupa Internetis avaldatud tekste matkaja õigustest looduses liikumisel, isegi Wikipedias lahti seletatud ajalooline taust. Tegin omale kiiresti kokkuvõtte ja eeldasin, et kui miski niimoodi Internetis levib, ju sel on siis tagapõhi ka. Hõõrusin omaette käsi ja mõtlesin rahulolevalt, kui hea teema ma valinud olen.

Raskused hakkasid aga siis, kui oli vaja uurimistööle tegelikud, refereeritavad allikad taha leida (kõige mu lugupidamise juures ei saa Wikipediat ja ajakirjanduses avaldatud artikleid puhta kullana võtta - isegi juhul, kui küsimuse all ei ole ülikooli lõpetamine), sest selgus, et seda teemat pole kunagi ei bakalaureuse-, magistri- ega doktoritöö tasemel uuritud, sellest ei paista olevat kirjutatud ühtegi uurimistööd ning trükitud kujul allikatest on olemas vaid pihutäis Keskkonnaministeeriumi bro˛üüre. Leidsin, hing paelaga kaelas, välismaistest teadusajakirjadest igaüheõiguse kujunemise kirjelduse ning vaatasin lollil pilgul arvutiekraani.

Eriti palju paremini ei läinud ka asjassepuutuvate õigusaktide leidmine, sest leidnud, millel põhinevad matkamise põhireeglid (näiteks see, et koer peab rihma otsas olema, et eramaal võib olla ainult juhul, kui silte-tähiseid pole või omanik lubab jne), tundus õigusaktidega reguleeritu ammendatud olevat. "Aga kust tuleb siis see, et ei tohi liikuda orasel? Et lagunenud karjaaeda piirdeks ei loeta? No ei leia, nui neljaks, aga ei leia," hädaldasin ma keskkonnaõiguse õppejõule ning hoidsin käes mingit bro˛üüri, kus kõik need reeglid puust ja punaseks kirjas olid.

"See ei tulegi kusagil," vastas ta rahulikult. Ma ei saanud temast esiti arugi: "Mis mõttes, ei tulene kusagilt?"

Tuli välja, et tõesti: keskkonnaõigus on Eestis nii napilt reguleeritud, et kui keegi tahab täpselt teada, mida tohib ja mida ei tohi, siis... ei ole, millele põhineda: õigusaktides (võlaõigus-, vee-, metsaseadus) on kirjas põhireeglid ja kõik ülejäänu on tõlgendamise küsimus. Kuna kohtutes neil teemadel väga ei käida, pole ka kohtulahendeid, mis õigust näitaks. Ja et kõige tagatipuks on ehedal kujul igaüheõigust (no et matkaline võib liikuda üle eramaa) ainult nii palju, nagu kallasraja definitsioon - et avalike või avalikult kasutatavate veekogude kaldaid mööda võib matkaline liikuda isegi juhul, kui need eraomandis on.

Ma ei tea, kumba ma olin rohkem, kas pettunud või üllatunud. Leidsin kunagise Keskkonnaministeeriumi ametniku, kes trükiste loomise taga seisnud oli ja intervjueerisin tedagi.

Samal ajal aga tiirutasin mööda Eestit rääkides maaomanikega, kelle puhul olin lugenud meediast või saanud vihjeid, et nad on matkajate ligipääsu kohtadele, kuhu viimased minna võiksid, piiranud. Üldiselt nägi see välja umbes nii, et ilmusin kevadiselt päikselisel päeval kellegi ukse taha, koputasin, esitlesin ennast, seletasin, mida ma uurin, ja küsisin, kas võiksin maaomanikku intervjueerida.

Kuigi mõnel juhul jäin ma vastuseta, kuna inimest kas lihtsalt polnud kodus või olin valesse kohta sattunud (paari Internetis antud vihje puhul oli tunne, et kas vihje oli ebatäpne või siis oli vihje andja olukorda kuidagi teistmoodi mõistnud, kui see tegelikult paistis olevat), olid maaomanikud siiski üldiselt lahkelt nõus vastamata ja seletama.

Laskumata pikemalt sellesse, mida ma täpselt küsisin ja mida nad vastasid, võin ma kirjeldada olukorda nii, et maaomanikud, kes ühel või teisel viisil piiranguid seadnud on, ei ole seda teinud kiusust või teadmatusest, vaid väga teadlikult - püüdes sel viisil kaitsta iseenda kodurahu ja ka vara.

Need, kelle tõrjumiseks kallasrada suletud võib olla, ei ole kenad, viisakad, rahulikud matkajad (oi kui palju kordi ma sellist lauset kuulma pidin), vaid inimesed, keda mina nimetasin mõttes üldnimetusega "bemarivennad" - tegelased, kes tulevad suvalisse kohta, autoga (ka juhul, kui niiskele pinnasele suured roopad jäävad), peavad oma piknikku, jätavad prahi samasse kohta maha, võtavad lähedalasuvatelt puudelt natuke tulematerjali lisaks ning kui võimalik, ronivad ka üle mõne aia, et kellegi õue peal tramburaid teha. Ja kuna politseil on hoopis tähtsamaid väljakutseid ning kohaletulek võtab omajagu aega, ei jäägi maaomanikul midagi muud üle, kui võõraid mingil kombel takistada - teades, et see ju tegelikult segab normaalsete, mõistusega inimeste matkahuvi.

Ja veel: mõnel juhul ei tasu teele jäävas taras ka kohe maaomanikku süüdistada, sest vahel on asi detailplaneeringutes kinni ja sellisel juhul on asjaosaliseks ka kohalik omavalitsus.

Kokkuvõte? Kuigi minagi olen see, kes on mitmel juhul pahuralt eramaa silti vaadanud ja mõelnud: "Aga see ju minu Eesti ka!", ei ole asi kinni mitte nii väga eraisikute käitumises, vaid süsteemis. Eesti on nii noor riik, et keskkonnaõigust ei ole lihtsalt jõutud veel ära reguleerida!

Samas on siin ka väike vihje: keskkonnaseadustiku üldosa seadus on PRAEGU loomisel (jah, okei, ta on juba tükk aega olnud, aga ikkagi) ning just PRAEGU on aeg selleks, et arutada, vaielda, veenda ning loota, et Eestist ei saa koht, kus võib vabalt ringi liikuda ning loodust ühiselt nautida ainult juhul, kui sa kõnnid maatükil, mis kuulub sulle endale. Või su sõbrale.

Ja et senikaua, kui mõne maaomanikuga vaidlemiseks läheb - peeaegu kõik on kokkuleppe küsimus, sest õigusaktides on kirjas vähe. Ja tavasid, millele põhineda, ka vähe - oleme alles nii noor riik.

Eemal

 

#9 30-06-2008 17:27:37

maria84
Uus kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 11

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Ahjaa, meenus selline asi ka: saatsin kunagi tervele posule inimestele, kes mu ankeedile vastasid, kommentaarid selle kohta, kuidas mina asjast aru saan, ja kuna hetkel on küsimustikuga ühel pool ja bakatöödega kah, siis las see tekst ripub siin, kõigile nähtavana. Kuigi rõhutaks ikkagi seda, et *ma ei ole jurist*, nii et püha tõde ma ei kuuluta, aitäh tähelepanu eest =P

VEIKE SISSEJUHATUS

Kui sa hakkad otsima netist (või raamatukogust, või sõprade käest, või
tegelikult kust iganes) materjale selle kohta, mida looduses tohib ja
mida ei tohi, satud sa arvatavasti varem või hiljem igaüheõiguse
(vahel ka "igameheõigus") tutvustuse juurde.

Selle ajaloost ja päritolust ja tähendusest ma siinkohal jahvatama ei
hakka, pikaks läheb, kuid ütlen väikese sissejuhatuse ometigi:
looduses liikumise õiguslik regulatsioon, st see, mis on kirjas
seadustes, määrustes ja igasugustes muudes õigusaktides, on Eestis
võrdlemisi üldsõnaline ning puust-ja-punaseks reegleid on vähe, palju
on tõlgendatav, ja tavad on ka õiguslikus mõttes väga napiajalised, et
mitte öelda olematud. See tähendab, et kui minna kellegagi vaidlema,
mida tohib ja mida ei tohi, siis nii mõnelgi juhul on mõlemal poolel
õigus - ühel on üks õigus, teisel teine.

See on põhjus, miks ma olen pea kõigi küsimuste taha pikemad
kommentaarid kirjutanud - lühidalt ja lihtsalt ei saa, sest normid,
mis asja reguleerivad, ei ole lühidad ja lihtsad.

Ja veel see ka: need kommentaarid siin küsimuste taga on see, milleni
üks bakatudeng kuu-pooleteise uurimise tulemusena on jõudnud. Ma ei
ole jurist, ma ei ole isegi magistrant. Ma lõpetan bakat (kuigi võtan
antud tööd väga hingega). Nii et püüa minusse kerge reservatsiooniga
suhtuda smile ning kui on huvi edasigi suhelda, meili - sul on mu
kontaktid.

ERAMAA JA ERATEE

7. Matkan ja tean kindlalt, et ma EI ole eramaal. Võin seal viibida:
Üldjuhul alati.
Trikikoht on siinkohal teada surmkindlalt, KAS sa ikka oled eramaalt
väljas. (vaata järgmist küsimust)

8. Matkan ega tea, kas olen eramaal või mitte, aga mingeid
piirdeid-tähiseid ka ei näe. Võin seal viibida:
Üldjuhul ainult päevasel ajal, st päikesetõusust päikeseloojanguni
(asjaõigusseadus § 142).
Selgitan natuke seaduse sõnastust. Asi on nimelt selles, et kuna
kodu/omand on põhiseadusegagi kaitstavad, siis kui kellelegi kuulub
üks maalapp, kus on ta kodu, ja kui tal on soov võõraid eemal hoida,
on tal selleks ka õigus: see on tema maalapp, see on tema kodu. Ta
ehitab sellele aia ümber või piirab hekiga või märgistab mõnel moel -
nii, nagu korteri seinad on piiriks Lasnamäel. Keegi ei roni ju sealt
aknast sisse, ega?
Kui aga see maalapp märgistamata on jäänud - ei ole ei aeda, ei hekki,
ei silte, ei midagi - ei saa võõrale inimesele pahaks panna, et ta
lihtsalt EI TEADNUD (ega pidanudki teadma, märkama), et ta on astunud
eramaale. Siin ongi see koht, kus tuleb mängu asjaõigusseaduse § 142:
"Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku
loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti."
See tähendab, et öisel ajal ei tohi sa eramaal olla olenemata sellest,
kas see on märgistatud või mitte. Päevasel ajal aga võid sa eramaal
liikuda, kuid ainult juhul, kui ei ole ei piirdeid ega tähised. Ja see
"võid liikuda" tähendab seda, et kui sa satud tähistamata eramaal äkki
kokku ühe maaomanikuga, kes ütleb sulle, et see on tema maa ja ta ei
taha, et sa seal kõnnid, siis tuleb omaniku soovi austada. Ka seaduse
mõttes.

9. Matkan ja näen, et olen eramaal, sest see on piiratud (heki, aiaga
vm) või tähistatud (siltide, viitadega vm). Võin seal viibida:
Ainult maaomanikult luba küsides. (vaata eelmist küsimust)

10. "Viibimine" tähendab, et ma võin seal: (võin märkida mitu)
See oli minu poolt nipiga esitatud küsimus, sest täpset vastust talle
ei olegi - tahtsin näha, millisena näed "viibimise" mõistet sina.
Mida ma sellega öelda tahan? Viibimise mõistet ei ole õigusaktidega
defineeritud, kuigi seda kõikvõimalikes sätetes kasutatakse, a-la
kusagil võib viibida, kusagil ei või viibida.
Asjad, mis viibimise alla kindlasti EI kuulu, on mootorrattasõit
(liikluseeskiri § 17) ja lõkke tegemine (kuna see kahjustab pinnast,
st omandit). Telkimine arvatavasti ka mitte (vaata küsimust nr 12),
nagu ka kaevust vee võtmine (omand). Küll aga kuuluvad viibimise alla
arvatavasti kõndimine, jalgrattasõit, isegi ratsutamine (kui ei
kahjustata pinnast), nagu ka päevitamine. Aga veelkord: see on väga,
väga kõhutunde küsimus.

11. Tahan kasutada teed, millel on silt: "Eratee." Võin seda teha:
Ainult, kui mul on teeomaniku luba.
Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik maantee ja tänav
(teeseaduse § 4) - eratee siia nimistusse ei kuulu, panid tähele?
Eratee on samamoodi "era", kellegi oma, nagu terve hunnik muid asju:
maja, sülar, jalgratas, külmkapp, ühesõnaga omand. Eratee omanik on
selle tee arvatasti ise ehitanud ja hoiab seda oma rahadega korras,
täidab auke ja muud taolist - ee tähendab, et nagu igasuguste muude
"era" asjadega, peab võõral selle kasutamiseks olema omaniku nõusolek,
olgu siis päeval või öösel.
Naljakas (ja juhendajaga läbivaidlemist vajav seik) on siinkohal see,
et kui on eratee, aga selle kõrval on märgistamata maa (millel võib
viibida päikesetõusust päikeseloojanguni, vt küsimus nr 8), siis
teoreetiliselt on võõral õigus kõndida tee kõrval - iseasi, kui tihti
selline olukord reaalses elus tekkida võib.
(Samas jalgrajad ja metsasihid ei kuulu teede regulatsiooni alla ning
nende kasutamisele laienevad era- ja riigimaal viibimise tingimused.)

12. Tahan telkida metsas, kus pole erametsale viitavaid
piirdeid-tähised. Võin seda teha:
ainult telkimiseks mõeldud kohtades või ka väljaspool neid, kui mul on
maaomaniku luba.
Metsade puhul on regulatsioon, taevale tänu, tibake detailsem kui muu
maa puhul, seega on võimalik ka natuke täpsemalt teada, mida ja kuidas
tohib. Nii et juhul, kui sa pole just erametsas (kus kehtib üldine
viibimise keeld, kuna tegu on ERAmetsaga, vt küsimus 9), ütleb
metsaseadus § 35 päris selgesõnaliselt, et "Avalik-õigusliku isiku
omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib
telkida ja lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette
valmistanud ja tähistanud, või tema loal." Vot. Ja, jah, ma tean, ma
olen ka kusagil suvalises kohas põõsa taga telkinud.

13. Matkan suvel ja mu teele jääb heinamaa.
pean minema ringiga mööda heinamaa serva või kuivenduskraavi kallast.
See on nüüd väga mitmeti tõlgendatav olukord. Aga väikesed märkused
siiski. Näiteks: ükstapuha, kuidas sa vastasid, tuleb sul lähtuda
sellest, et sinu tegevus ei tohi kahjustada kellegi teise omandit,
antud juhul juhul siis selle heinamaa omaniku omandit.
Juhul, kui see ülekõndimine tõesti mitte midagi ei kahjusta - sa ei
talla heina, maa pole sõtkutavalt märg vmt - võib sellest ka otse üle
kõndida. Tõlgendamise asi. Aga ma isiklikult soovitaks ikkagi mööda
serva või kuivenduskraavi kõndida, et koos heinamaa omanikuga
tõlgendama ei peaks.

14. Suusatan talvel ja mu teele jääb lumega kaetud heinamaa.
võin otse üle suusatada.
Selle küsimuse puhul on erinevus selles, et lumega kaetud heinamaad on
oluliselt keerulisem kahjustada, kui suvist heinamaad (vaata küsimus
nr 13).

VEEKOGUD JA KALLASRADA

15. Ma ei leia teed, mille kaudu mereranda saada, sest terve kaldaäär
on maju täis ehitatud. Võin minna üle kellegi õue:
ainult juhul, kui maaomanik lubab.
Kui mõni mereäärne koht on tõesti kilomeetrite viisi niimoodi täis
ehitatud, et ei ole läbipääsukohti, tuleks pöörduda mitte maaomanike
poole, vaid kohaliku omavalitsuse jutule minna, sest see on viimase
kohustus: tagada kallasrajale avalikud juurdepääsud
(looduskaitseseaduse § 36). Üle õue mineku suhtes kehtivad samad
reeglid nagu üldiselt eramaa suhtes (vaata küsimus nr 8).

16. Matkan mööda veekogu kallasrada ja kalda lähedal on kellegi elamu.
Üldjuhul võin ma mööda kallasrada edasi liikuda.
Lihtsustatult öeldes on kallasrada ainus koht, kus eramaaomanik peab
taluma võõra kohalolekut isegi juhul, kui ta seda ei taha, ehk isegi
juhul, kui ta on kaldale aia ehitanud, sildid pannud vmt. Kallasrada
annab igale inimesele õiguse liikuda mööda avalike või avalikus
kasutuses olevate veekogude kaldaid, seal viibida, kalastada ja
veesõidukitega randuda (asjaõigusseaduse § 161).
Kallasrajal ei ole "päikesetõusust päikeseloojanguni" piirangut ning
seega võib seal olla ka öösel. Samas on kallasraja puhul taaskord
küsimus, mida täpselt tähendab "õigus viibida" (vaata küsimus 10).
Samuti on vaieldav, mida tähendab "kaldariba, mida mööda võib vabalt
ja takistamatult veekogu ääres liikuda" (veeseadus § 10): kas see
tähendab kuiva jalaga läbipääsemist juhul, kui jalas on kerged
matkasaapad, või eeldab tõsisemat ettevalmistust, näiteks kummikud?
Ja PS. teatud erandjuhtudel võib kallasrada puududa ka, näiteks
kalakasvatusel või sadamas vmt (veeseaduse § 10)

17. Tean, et kallasrada on:
ainult avalikult kasutatavatel veekogudel.
Siin oli väike näpukas, tegelikult pidi olema "avalikel VÕI avalikult
kasutatavatel", andestust smile. (veeseaduse § 10)
Ja muideks see ka, nende veekogude nimekiri on väga ühemõtteliselt
määrusega kindlaks tehtud (märts 2008 seisuga oli seal tuhatkond jõge,
järve jmt, Vabariigi Valitsuse 18.07.1996 a. määrus nr 191), nii et
näiteks pisikestel umbjärvedel ei pruugi kallasrada olla.
Kontrollimise küsimus.

18. Tahan suurele jõele kanuuga sõitma minna.
Üldjuhul ma ei vaja kellegi luba. Üldjuhul! Erandiks on
looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja mis-iganes-muud-alad, kus
piirangud on seatud teatud looma-linnuliikide rahu tagamiseks või
looduse koormustaluvuse huvides.
Muidu aga on kanuutamine (avalikel või avalikult kasutatavatel)
veekogudel seaduse mõttes veekogu avalik kasutamine - jah ma tean
küll, et kui ma kirjutan veel 2-3 korda sõna "avalik", siis pole see
lause enam loetav ega arusaadav  - ning luba kelleltki ei vaja.
Samuti nagu suplemine ja veevõtt ja uisutamine on "avalik kasutamine"
(veeseaduse § 7)

SEENED-MARJAD

19. Tahan korjata seeni metsast, kus on sildid: "Eramets." Võin seda teha:
ainult juhul, kui maaomanik lubab.
Eramets on samamoodi "era" asi nagu on eramaa (vaata küsimus nr 8)
ning juhul, kui see on piiratud või tähistatud, siis ei tohi sealt ei
midagi korjata ega tegelikult ka sinna minna.
Kui aga mets EI ole piiratud-tähistatud, siis võib seeni-marju korjata
küll (asjaõigusseadus § 167). Ja kui mõttes on mitte ainult
seente-marjade korjamine, siis metsaseadus (§ 35) annab natuke täpsema
nimekirja, et korjata võib ka ka ravim- ja dekoratiivtaimi, pähkleid
ning dekoratiivoksi.

Eemal

 

#10 30-06-2008 20:25:35

siilur
Kasutaja
Asukoht: Tallinn
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 224
Veebileht

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Väga huvitav ja kasulik lugemine oli, tubli töö.

Eemal

 

#11 01-07-2008 11:26:03

Veljo23
Kasutaja
Asukoht: Kose vald
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 133
Veebileht

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Viimases CO Di's oli ka kenasti küsimustik ära trükitud. Seal sain juba 100% tulemuse tänu siinsele eelinformatsioonile wink


"i’m" is about making a difference. Not in a huge expensive way, not in a time-consuming way. But in a simple, effective way.

Eemal

 

#12 01-07-2008 11:30:39

Toomas Ili
Alaline elanik
Asukoht: Tallinn
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 1175
Veebileht

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

CO Di's?

Eemal

 

#13 01-07-2008 16:26:47

Jyrka
Foorumi Guru
Asukoht: München
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 956

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Go Discover

Eemal

 

#14 03-08-2009 12:00:56

Capo
Uus kasutaja
Registreeritud: 02-12-2004
Postitus: 1

Re: Tahad testida, kas tead oma looduses liikumise õigusi?

Sain palju targemaks. Aitäh. wink

Eemal

 

Foorumi jalus

Powered by PunBB
© Copyright 2002–2008 PunBB