Käesolev pilt on autorikaitse objekt ja selle mistahes vormis kasutamine/levitamine ilma autori otsese loata on keelatud.
Autor: Tarmo Mikussaar  Saada kiri autorile
Pilt lisatud: 19.10.2007

Väike-tüll

Linnud
4.00
Avatar Erik Mandre (võsavillem@5.00) 2007-10-20 06:54:14 | Koduleht
Väga ilus tüllikas, aga suts häirib see tume kogu, mis jääb vahetult jala kõrvale ning samuti tumeda ja heleda tausta ülemineku lõikumine linnu peaga. 4,5
5
Avatar Sven Z. (tigekull@5.00) 2007-10-20 20:23:59 | Koduleht
Korrektne tüllipilt. Laudteel?
3
Avatar Tarmo Mikussaar (kaljukotkas@4.96) 2007-10-20 21:00:40 | Koduleht
No sisuliselt võib ka nii öelda, kugi tegelikult ikka ei ole. :)
 
Avatar Kaidi Ambos (reinuvader@3.59) 2007-10-21 23:49:38 | Koduleht
Ilus. Taust isegi ei häiri, just mõnus toonide ühildumine.
4
Avatar Tarmo Mikussaar (kaljukotkas@4.96) 2007-10-26 16:41:26 | Koduleht
To Sven<   See tüll on ikka see sama tüllipere liige keda ma seal saeveskis jälgisin. Lugu siis selline. Väiketülliga olen varem ikka rannikul ning loopealsetel kokku puutunud ja need kes seda lindu pisut uurinud teavad ju, et ega ta oma pesa asukohta naljalt ei reeda. Lömitab aga niisama su ees ja mängib vigast - lohistab tiiba vastu maad ja luupab ühte jalga. Siis jälle unustab ära kumba jalga luubata jne. :) Tegelikult, ega teda ju ei panegi tähele kui pesale liiga lähedale ei satu. Ainuke asi mis  teda märkama sunnib on häälitsus. seda kuuled kõigepealt, siis peab kõvasti silmi pingutama, et kus hääle peremees on ja siis leiadki seljaga endapoole seisva linnu kes sind üle õla seirab ja jalgadega aegajalt jõnksutades nagu kutsuks sind endale järgnema, et noh ... tuled siis juba või?! Ülemöödunud kevadel leidsin sellised tegelased ühe põllumajandusettevõtte töökojaesiselt killustikuplatsilt, aga tookord läks pesitsemine vist nässu. Kardan, et mõni traktor võis üle pesa sõita. :(  Tänavu aga üllatusega saeveski kuivatamist ootava materjali laoplatsilt. Et hiliskevadel oli kerge palgipuudus, oli kõnealune laoplats õige lage. Täiteks seal aga jäme killustik. Ju see meenutab siis nii palju ranniku - loopealse klibuluiteid, et tüllipere pidas seda pesitsemiseks sobivaks. Ega selles küll midagi erilist pole, aga lihtsalt ma polnud varem meiekandis midagi sellist tähele pannud. Samuti on seal juba kevadest saati pidevalt toitu männikärsaka näol, kes lähedalasuvast männienamusega soo-rabamassiivist värske okaspuupuidu lõhna peale kohale lendavad. Muide neid on aegajalt, vastavalt haude valmimisele, massiliselt.
Ühel õhtupoolikul kui ma jälle jäneseid luurasin osutus hoopis huvitavamaks see tüllivärk. Otsustasin, et maksku mis maksab, ma pean selle pesakoha üles leidma. Juba sellepärast, et tõstukijuhtidele näidata, et selle rea peale materjali ei pandaks. Oi nad olid kavalad ja lollitasid mind kahekesi umbes tund aega. Loomulikult kaotasin pildi jaoks parima valguse, aga see polnud oluline. Lõpuks ronisin kaugemalasuvate lauavirnade vahele ja peitsin ennast kile alla. Viis minutit ootamist ja pereema tõttaski pesale mune-tibusid soojendama. Siinkohal pean veel toonitama, et kogu aktsioon ei olnud korraldatud pildi saamise eesmärgil, vaid pesa asukoha määramiseks, et teavitada meie tõstukijuhte, et nad pesale peale ei sõidaks. Selliste tegevuste lisaboonuseks on siiski pilt, vähemalt minu jaoks. No ja siis läksingi teostama täpsemaid otsinguid. Õnneks oli ilm soe, et munade/tibude hukkumise oht oli minimaalne. Sain liikuda ainult mööda lauavirnade aluseks pandud prussiridu. Need ongi nagu laudteed. :) Jätnud eemalt meelde kus tüllimamma oli maha laskunud, lähenesin kiirelt, et mitte silmist kaotada täpset kohta. Omast arust kohale jõudnud, pidin ette kummarduma ja pingsalt kogu seda sigri-migri põhjalikult "scanneerima", et leida seda tõelist pesa. http://www.looduspilt.ee/index.php?page … p;id=14324 Et polnud tavaobjektiivi kaasas, pole mul pealtvõtet. Uskumatu sulandumine. Samal ajal kui eelpool viidatud pilti vormistasin märkasin silmanurgast pereema saabumist. Sain temastki mõned lähivõtted. Enam ta ei "lollitanud". Sai temagi aru, et ma olin pesa üles leidnud ja ei üritanud enam midagi, isegi ei häälitsenud. Lihtsalt vaatas mis edasi saab. Siis lahkusin. Samal õhtul tegin veel mõned jänesepildid, aga need jäid juba ISO 800 peale. Viie päeva pärast oli jälle minu vahetus. Tüllid olid minu rõõmuks pojad välja haudunud ja laoplatsi vaiksemasse nurka ära kolinud. Poegi mul enam "välja petta" ei õnnestunud ja teades kui kiiresti nad kasvavad ma enam ei üritanudki.
 
Pildi kommenteerimiseks pead olema sisse loginud ja ise vähemalt nelja pildi autor...