Jäin jälle hiljaks

Käin seda rada tihti ja ikka ja jälle ei jõua ma kaamerat tõsta, kui keegi loom mu avastanud on ja end kiiruga minekule sätib. Nii ka seekord. Enne loojangut, kui olin juba otsa kodu poole keeranud, jooksis põder eest läbi ja mõtlesin, et jälle jäin kaamera tõstmisega hiljaks, müdistas kõrgemasse võssa ja minu võimalus luhtunud, mis seal ikka... Läksin sammu kümme edasi ja seal ta oli, ootas vist rohelist tuld, et ka üle metsaraja minna. Mõistsin, et seisin täpselt nende vahel, iso 800 peale kümmekond kaadrit, käest ja padavai tuldud teed tagasi. Kui olin juba löögiulatusest väljas jäin põõsa varjust vaatama, et mis edasi saab. Muud ei saanudki, kui et tuli läks roheliseks ja vasikas astus ka laisalt ema järgi võssa ja kohtumine läbi oligi.