Aul -- part ülipika sabaga

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Aul ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Aulid jõuavad Eestisse oktoober-november ning rändavad tagasi külmematele aladele mais. Aulid tulevad tundrast Eestisse talvituma.

Välimus. Auli isalinnu tunneb hästi ära väga pika ja peenikese sabasule järgi, mis võib olla 10-15cm pikk ning ülesse kaardus. Emaslinnul on saba aga lühike. Nokk on mõlemal linnul tume ja lühike, otsast heledam. Aulide isas- ja emaslindude sulestik on natukene erinev. Isaslinnu sulestik on kontrastsem kui emaslinnu sulestik. Emaslind on valdavalt tumepruun ja valge, isaslind musta-valgekirju. Talviti on emaslinnu pea, kael ja kõht valge, pealagi ning põselaik tume. Isaslinnu pea ja kõht on talvel  enamjaolt valge, rind ning põselaik tume. Pesitsusajal on mõlema linnu sulestikud tumedamad, et sulanduda paremini ümbritsevasse keskkonda.

Segamini võib ajada... Pika kaardus saba, kontrastse sulestiku ja lühikese nokaga aule on teiste veelindudega raske segi ajada.

Levik ja rändamine. Aulid pesitsevad nii Põhja-Ameerikas kui ka Põhja- Euroopas. Põhja-Ameerikas pesitsevad aulid peamiselt Suurel Järvistul, Euroopas aga tundraaladel. Talveks  rändavad tundrast lõuna poole talvituma. Aulide talvitumispaik Euroopas on Läänemere rannik, mis on aulidele tähtsaim talvitumisala terves maailmas. Ränne toimub suurtes parvedes.

Kus võib kohata... Aulid elavad veekogude kallastel. Eestis võib aule kohata talvel läänerannikul ja saartel.

Eluiga. Teadaolevalt vanim aul elas 22 aastaseks.

Eluviis. Aulid on ühed sügavamale sukelduvaid sukelparte, kes on suutelised toitu otsima lausa 60m sügavuselt, sest otsivad toitu veekogu põhjast või põhja lähedalt. Peamiselt toituvad nad siiski veepinna lähedal, kuni 10 meetri sügavusel vee all ujudes. Mõnikord on ujumise ajal tiivad osaliselt avatud. Talvedeks moodustavad aulid hiigelsuured parved.

Pereelu. Paarid moodustatakse talvel või kevadrände ajal. Pesa ehitatakse veekogu lähedale kaldale varju. Pesa valmistatakse taimedest ja vooderdusena kasutatakse sulgi. Pesasse munetakse tavaliselt 6-10 muna. Munad on rohekat või kreemikat värvi. Mune haub ainult emaslind. Haudeaeg kestab 24-29 päeva. Pojad on sündides koheselt võimelised ise liikuma ja toituma. Emaslind hoolitseb nende eest ja aitab toitu välja tõsta, kuid toituvad nad ise. Lennuvõimeliseks saavad pojad 35-40 päevaselt. Aulidel on aastas üks kurn. Enamus aule pesitseb esimest korda 2 aastaselt

Toidulaud. Toidulaua moodustavad peamiselt limused, vähilaadsed ja mõningad kalad.

Vaenlased. Aulil kindlaid vaenlasi ei ole, aga  inimene võib oma tegevusega tahtmatult  alulidele palju kahju tekitada. Kuna aulid elavad ja toituvad vees, siis nende arvukust mõjutavad otseselt veereostused. 2006. aasta jaanuaris toimunud Lääne-Eesti naftareostus oli veelindudele väga ränk. Selle tagajärjel hukkusid peamiselt talvituvad aulid. Lisaks vähendab aulide arvukust  kalavõrkudesse kinni jäämine. Suureks probleemiks oli see 1950. aastatel Põhja-Ameerikas Suurel Järvistul.

Arvukus.  Arvatakse, et aulide koguarv on 7,2 - 7,8 miljonit isendit. Euroopas pesitseb 690-750 tuhat aulipaari. Euroopas on olulisim talvituspiirkond aulidele Läänemeri, kus talvitub kuni 4,5 miljonit lindu, nendest 100-700 tuhat Eesti vetes.

Iseärasused. Erinevalt teistest partidest sulgib aul 3 korda aastas, iga kord selgelt eristatava sulestikuga.

Aul maandub vette mitte nagu teised pardid jalad piduritena ees, vaid rind/kõht ees plärtsatades.

Kasutatud allikad.
http://et.wikipedia.org
http://blx1.bto.org
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds
http://www.birdweb.org/birdweb/
www.birdguides.com