Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Lauk

Koostanud: Kaidi Ambos

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Kaitse alla ei kuulu

Millal võib Eestis kohata. Lauk saabub Eestisse märtsis. Kevadine läbiränne siin on üsna väike, kuid suvel koguneb lauke sobivaisse kohtadesse nagu Matsalu massiliselt sulgima, augusti lõpus lisanudvad neile läbirändavad isendid, kes jäävad siia pikalt paigale. Viimased isendid lahkuvad koos lahtede külmumisega septembris.

Välimus. Välimuselt on lauk  ümara keha ja lühikese sabaga, on mõlemast soost lind üleni süsimust ja siidiselt läikiv, välja arvatud nokk ja laubakilp, mis on valged ja silm, mis on erepunane. Isaslinnu laubakilp on suurem kui emaslinnu oma, kuid muidu on emas- ja isaslind sarnased. Jalad on neil hallid ning üsna suured ja tugevad, pikkade varvastega, varvaste vahel on ujunahad ning ujumise poolest meenutavad nad parti. Noorlind on pruunikam, valkja kaela, rinna ja põskedega. Päris noortel lindudel on punane nägu ja punakaspruunid udusuled ümber kaela. Musta värvuse saavutab lind 3-4 kuu vanuselt, valged alad muutuvad täiesti valgeks aga alles aasta vanuselt, mõnikord ka hiljem.

Segamini võib ajada. Ainus lind, kellega lauku segamini ajada võib, on sarnase suurusega tumehall tait. Need 2 liiki esinevad sageli koos, kuid tait omab punakas-oranzhi peakilpi ja nokka, mis on kollase tipuga. Noorlinde võib ajada segamini ka noorte püttidega.

Levik ja rändamine. Pesitseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast, kohati pesitseb ka Aafrikas ja Austraalias, hiljuti levinud veel Uus-Meremaale, kus kiiresti kohaneb. Nad ei ole kuigivõrd levinud põhja pool ja kuivemates regioonides. Kuigi laugu lennuoskus ei näi silma järgi kuigi usaldatavana, võib ta rände jooksul, peamiselt öösiti lennates, läbida üllatavalt pikki vahemaid. Valdav osa Eesti laukudest rändab septembris-novembris Lääne-Euroopasse, mõnikord ka Põhja-Aafrikasse, kuid lahtise vee olemasolul jäävad mitmed linnud talveks kohale. Talvitub suurtel järvedel, veehoidlatel ja jõesuuetel,

Kus võib kohata. Pesitseb järvedel, tiikidel ja jõgedel, tehes pesa veekogu äärde kas vette või vee lähedale. Eestis peatuvad suurimad lauguparved Haapsalu ja Matsalu lahes. Talveks kohale jääjad kogunevad suurte parvedena nt jõesuuetele jm kus on lahtist vett.

Eluiga. Keskmine eluiga on 5 aastat, pikim teadaolev eluiga 8 aastat 10 kuud.

Eluviis. Teistest ruiklastest on ta vähem varjuotsiv ning teda võib näha ka lahtisel veel ringi ujumas või veeäärsetel rohumaadel kõndimas. Lauk on agressiivne liik nii teiste liikide kui oma liigkaaslaste vastu, nad ei kannata eriti teiste lindude lähedust, olles pesitsemisperioodil väga territoriaalsed. Ometi on nad seltsivad linnud, pesitsedes sageli ka parvedena koos, kuid sisstungijatele reageerivad ähvardavalt nende poole ujudes. Juba kevadise saabumise ajal käib nende vahel kõva võitlus vaba vee ja territooriumi pärast. Lendamine näib talle lausa vastumeelt olevat, lendu tõustes jookseb ta veepinda mööda pladistades ja pritsides kõvasti nagu ei oleks tal tiivad päris lennukorras. Samamoodi läbivad nad ka lühemaid vahemaid, tegelikult päriselt lendu tõusmata. Laugule on iseloomulikud noogutavad pealiigutused ning ta ujub ja sukeldub lühiajaliselt väikse hüppega. Lisaks eelnevale on lauk lärmakas lind, häälitsusi on tal lai repertuaar, alates valjust prääksumisest kuni pasundamiseni, mis leiab sageli aset öösiti. Toitu hangivad peamiselt sukeldudes, olles vee all kuni 15 sekundit ja sukeldudes kuni 7 meetri sügavusele. 

Pereelu. Lauk pesitseb madalates taimestikurikastes merelahtedes ja järvedes, oma territooriumi võitleb välja ja säilitab tugevama jõuga, olles agressiivne ka teiste liikide vastu. Pesa on neil väga mahukas ja sarnaneb pilliroost ja teistest veetaimedest punutud korvile, olles sageli kinnitatud pilliroo külge. Aprilli lõpul-mais muneb emaslind kuni 5-7 kollakat, väikeste hallide täppidega muna, millest kasvab vanemate brutaalse käitumise tõttu üles tavaliselt ainult ca 3 poja ringis. Vanemad võivad rasketes oludes, nt toidu vähesuse tõttu, olla poegade vastu väga jõhkrad, hammustades poegi, kes toitu anuvad, tehes seda korduvalt, kuni poeg jätab karjumise ja nälgib surnuks. Kui aga linnupoeg jätkab häälitsemist, võivad nad naksata isegi nii kõvasti, et tibu sellest sureb. Selline saatus tabab üldjuhul pesakonna noorimaid juhul kui toitu ei ole piisavalt kõigi ellujäämiseks.

Toidulaud. Lauk on kõigesööja, toitudes peamiselt veetaimedest ja erinevatestst väiksemat sorti vees saadaolevast elussaagist, sealhulgas teiste veelindude munad.

Vaenlased. Täiskasvanuna on ta saagiks kotkastele ja kullidele. Pesale ja munadele on ohuks rebased ja teised väiksemad röövloomad. Lauk on ka jahilind.

Arvukus. Eestis pesitseb 3,000-5,000 laugupaari. Kevadise läbirände ajal umbes 7,000 lindu, suvise sulgimise ajal kuni 6,500 lindu Matsalus. Sügisene rändepeatujate arvukus ulatub kuni 90,000 linnuni. Koguarvukust maailmas hinnatakse ca 7,9 - 8,8 miljonile linnule, kellest Euroopas pesitseb 1,3 - 2,3 miljonit paari. Eestis on talvituvaid linde olenevalt ilmaoludest  10-800.

Iseärasused. Lauk on võimeline oma sulgi kokku suruma neist kogu õhu välja pigistades, mis lubab tal sukeluda sügavale ja pikemateks perioodideks.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org/
http://www.birdguides.com/
http://www.birdlife.org/datazone/
http://blx1.bto.org/
http://www.austmus.gov.au/
http://www.wildanimalsonline.com/
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/
http://identify.whatbird.com/
http://www.oiseaux.net/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005

Kommenteerimiseks logi sisse!


Lauk
Fulica atra
Kehapikkus. 36-42 cm.

Kaal. 800 g.

Tiibade siruulatus. 70-80 cm.