Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kivikakk

Koostanud: Arno Peksar

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Eestis on teadaolevalt väga harv paigallind.

Välimus. Kivikaku noorlinnu udusulestik on valge värvusega. Hilisemalt  pärissulestikus on noorlind isegi vanalinnust pruunikam, kuigi tal ei ole algul veel niipalju laike sulestikus. Täiskasvanud kivikaku sulestik on pruuni- ja hallikirju, valgete tähnide ja vöötidega. Keha alapool heledam ja valdavalt valkjas. Kehakuju on massiivne ja tugev, jalad on kakuliste kohta suhteliselt pikad. Lennates tundub lind olevat suurem, kui istudes. Saba on väga lühike, heledamate risttriipudega. Pea suhteliselt suur, silmade kohal heledad “kulmud”. Tumedad silmasõõrid annavad linnule sünge mulje.

Segamini võib ajada... Väiksemate kakuliste nagu värbkakk, kuid viimane on tumedam. Sarnasus on ka karvasjalg-kakuga, kuid kivikaku sulestik ei ole nii kohev ja tavaliselt eristab teda ka kohtamise koht.

Levik ja rändamine. Elab Euroopa soojemas kliimavöötmes, Kesk- ja Lõuna-Aasias, Põhja-Aafrikas. Võib esineda leviku põhjapoolsel piiril Lõuna-Rootsis ja -Norras, kuid Soomes puudub. Inglismaal suri välja, kuid on nüüdseks seal uuesti naturaliseeritud. Eestis on pesitsus võimalik, kuid püsiva asustuse tekkimise nurjavad vahepealsed liigkarmid talved. Kivikakk on paigallind.

Kus võib kohata...  Kivikakk eelistab avatud tasast maastikku, soovitavalt liigendatud põllumaad või parkmetsi. Väldib võimalusel täispuistusid, eriti okaspuumetsi. Elupaigana meeldivad külaservad, suurema arvukusega piirkondades isegi suuremad inimasustuse keskused. Kõige suurem tõenäosus on kivikakku kohata inimasustuse ligidal eraldiasuva kõrge põõsa või posti otsas.

Eluiga. Keskmiselt 3 aastat, teadaolev maksimum 11 aastat.

Eluviis. Oma keskkonnaeelsituste tõttu tõttu on kivikakk suhteliselt kergelt vaadeldav öökulliliik. Talle meeldib istuda piltlikult prominentsetel kohtadel, nagu telefoni- ja elektripostid, kust avaneb ümbrusele väga hea vaade. Eelistab väljavalitud territooriumil omada mitut sobivat vaatluspunkti. Võib oma vaatluspunktis istuda tunde, kuid kui ehmub, siis lahkub kohe.
Peab jahti sageli valgel ajal. Intensiivsem jahiperiood on siiski hämaras, vajadusel kogu öö läbi. Suudab lennult püüda putukaid ja tirib maa seest välja vihmausse sarnaselt musträstaga. Vajadusel peab jahti ka maapinnal, kus ajab aktiivselt taga peitu pugeda üritavat saaki. Kuna kivikaku tiivad ei ole eriti pikad, siis meenutab tema lend oma üles-alla liikumisviisiga mingil määral rähnide lendu. Paigal istudes on talle iseloomulik keha kõigutamine mõlemale poole ja pea üles-alla jõnksutamine. Seda eriti erutatud seisundis. Kivikakk näitab end harva paarikaupa. Samas on talle iseloomulik komme paarilisega kokku saades üksteise sulgede vastastikune kohendamine. Ühel ruutkilomeetril võib elutseda sobivates oludes kuni paarkümmend kivikaku paari. Territooriumi kaitstakse ainult häälitsustega ja võitlused on haruldased.

Pereelu. Isalind kinnistub reeglina territooriumile juba veebruaris. Kivikaku paar elab koos mitu aastat, kuid ühtehoidmine on seotud rohkem sobiva territooriumiga ja mitte nii väga konkreetse partneriga. Pesakoha hõivamine toimub valdavalt siiski alles mais. Pesakohaks sobivad puu- ja kaljuõõnsused või hoonete seinaõõnsused. Emalind muneb 3-4 muna ja haub neid üksinda 29-31 päeva. Isaslind toob samal ajal partnerile toitu. Linnupojad on koorudes kaetud lühikese ja tiheda udusulestikuga. Esimesed kaks nädalat ainult isalind toidab poegi, hiljem hakkab emalind teda selles abistama. Toitmine kestab tavaliselt 37-40 päeva. Kolme ja poole  nädalaselt lahkuvad pojad pesalt ja iseseisvaks muutuvad 9-10 nädala vanuselt. Vahest võib kivikakkudel olla 2 kurna. 

Toidulaud. Enamasti on kivikaku toiduks väiksed linnud ja imetajad. Ka noored jänesed ei ole tema eest kaitstud. Samas tarvitab võimalusel toiduks putukad, vihmausse, tigusid, nälkjaid ja liblikaid. Väikestest lindudest toitub enamasti ainult pesitsusperioodil, samuti suuremate lindude poegadest. Enne linnu söömist katkub ta selle sulgedest. Vihmausse sikutab kivikakk vahest nii hasartselt, et kui uss maa seest ootamatult välja tuleb, võib lind seliti lennata. Kakulise kohta ebaharilikult on periooditi menüüs  taimetoit nagu lehed, marjad ja puuviljad.

Vaenlased. Suuremad kakulised.

Arvukus. Euroopas 550 tuhat kuni 1,2 miljonit paari. Kuna osades maades on viimasel ajal arvukus langenud drastiliselt, võib see number olla tunduvalt väiksem. Hinnanguliselt Lätis pesitseb 10-30,  Leedus 5-10 paari. Eestis on kivikakk väga harv eksikülaline, ainus kinnitatud vaatlus pärineb väga ammusest ajast, ajavahemikust 1880-1885.

Iseärasused. Kivikakku seostati Kreekas kunstide- ja sõjajumalanna Athenaga. Lisaks oli  kivikakk kreeklastele tarkuse sümboliks. Teda  kasvatati ja hoiti sellepärast Acropolises suurel hulgal. Laialt on levinud rahvaarvamus, et ta on surma ettekuulutaja, kuna viibides meelsasti inimasustuse lähedal võib uudishimulikult aknast sisse piiluda.
Kakkudest vähesena võib maapinnal kergesti jalutada, joosta ja hüpelda. Kui toidulaud on külluslik, siis kogub tagavarasid mustadeks päevadeks.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdguides.com
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/f … /204.shtml
http://www.hawkandowl.org/
http://www.birdcheck.co.uk/main/preview … age186.htm
http://www.owls.org/
http://www.oiseaux.net/birds/little.owl.html
www.eoy.ee
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
Loomariigis, UAB IMP Baltic 2001 Vilnius

Kommenteerimiseks logi sisse!


Kivikakk ++
Athene noctua
Kehapikkus. Keskmine suurus ca 22 cm.

Kaal. 180 grammi.

Tiibade siruulatus. 56 cm.