Kodurott

Kaitse Eestis. Kodurott ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Kodurotid on väga kohenemisvõimelised ja asustavad seepärast väga erinevaid elupaikasid,mis asuvad inimasulate läheduses või inimasulates. Üldse seostatakse kodurotti igasuguste ehitistega.

Segamini võib ajada. Kodurotti on tema suuruse ja värvi tõttu raske mõne muu närilisega segamini ajada, kuigi vahel võivad väiksemad rändrotid samasugused välja näha. Enamasti on nad kodurotist ikka tunduvalt suuremad. Kogukas keha ja pikk saba ongi peamisteks määramistunnusteks.

Levik ja arvukus Eestis. Kodurott on levinud kõikjal Eestis, olles arvukam Lõuna-Eestis, sest Põhja-Eestist on rändrott koduroti mõnevõrra taanduma sundinud.

Eluiga. 2 kuni 3 aastat.

Pereelu. Kodurottide jooksuaeg kestab märtsist novembrini ja aasta jooksul kasvatavad rotid üles 3 kuni 5, seitsme kuni kahekse pealist pesakonda. Pojad sünnivad pärast 23-24 päevast kandeperioodi ja iseseisvuvad 3-4 nädala möödudes.

Toidulaud. Kodurotid söövad kõike, kuid eriti maitsevad neile puuviljad ja igasugused seemned. Edukalt tarbitakse ka putukaid ja raipeid.

Vaenlased. Suurimaks vaenlaseks on kassid ja inimene. Kuna kodurott on tuntud kahjur, siis kasutab inimene kõiki võtteid, et temast lahti saada. Appi tulevadki kodukassid, mürgitamine ja lõksud.

Huvitavaid tähelepanekuid. Kodurott oli keskajal üks peamisi kaktulevitajaid.

Kodurotid elavad isasloomade poolt domineeritavates gruppides. Grupisisesed kaklused, mille algatajateks on emasloomad, on tavalised.

Kodurotid on põhiliselt öise eluviisiga, kuid võivad vahel ka päevasel ajal toitu otsida.

Kasutatud allikad.
Black rat
Wikipedia
BBC Wildfacts