Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Mutt

Koostanud: Kristo Köhler

Kaitse Eestis. Mutt ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Mutid võivad asustada väga erinevaid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad, enamasti ei suuda nad elada liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades. Muti käigud on tavaliselt 2-5 cm sügavused ja kui pinnas on looma jaoks väga sobiv, siis ta maapealseid kuhilaid ei tee. Sellisel juhul võivad käigud st. muti tunnelid olla väga pikkad, kohe mitme kilomeetri pikkused.

Avamaal, kus pinnas tihtipeale ka sügavuti kuivab, on muti käigud sügavamal, umbes 10-50 cm maapinnast. Nii sügavalt mutt oma kuhilaid eemale loopida ei jõua ja seetõttu peabki loom üleliigse mulla, mis käikude kaevamisel tekkib pinnasele kergitama, sedasi tekivadki mutimulla hunnikud. Selliseid sügavaid käike teeb mutt ka kõnniteede alla ja jalgradade alla, seda eriti siis, kui teel on tugipostid või sillake.

Pesakond elutseb tavaliselt kusagil puujuurte läheduses, maa-aluse vundamendi lähedal või kusagil varjulisemas kohas. Pesa on kaetud tavaliselt puulehtede, rohu, pehmete juurte vms. ja on kaevatud looma poolt tavaliselt umbes 30-60 cm sügavusest kuni isegi vahel 1,5-2 m. sügaviseni. Tavaliselt on looma pesa läheduses ka kaks ümarat kaevatud galeriid: üks on samal kõrgusel kui pesakond ning kaitseb pesa asukohta ühelt poolt, teine aga on ehitatud kõrgemale, kui pesake, kuid samale kaugusele pesast kui esimene galerii st. esimene ja teine galerii on kohakuti, üks kõrgemal pinnases ja teine madalamale (pesaga ühele tasandile) kaevatud.

Eluviis. Muti meeled on väga teravalt arenenud. Eriti arenenud on tal haistmine, mille abil ta hangib enesele toitu ja orienteerub oma eriskummalistes käikudes. Teravalõpuline, liikuv nina abistab mutti samamoodi kompimisel. Sama oivaline kui kompimine on ka mutil kuulmine, kuid maitsmismeel on väga viletsalt välja arenenud, nägemine seevastu aga piisavalt hea. Terav kuulmine ja peene haistmine aitab mutti mitmetel juhtudel.

Täiskasvanud mutid on omavahel pidevalt avenujalal, käib nii öelda olelusvõitlus, eeskätt jahiterritooriumi pärast aiamaadel. Kus elutseb eriti palju usse, seal elutseb ka palju mutte. Kohtudes omavahel maa alustes tunnelites lähevad mutid kohe võitlusesse ja võitja sööb võidetu ära. Emas- ja isasloom elavad eraldi. Koos viibivad nad vaid paaritumise ajal ja laste toitmise ajal. Sel ajal elab "paarike" kas emaslooma või isaslooma kodus.

Mutid ei maga talveund, nad on aktiivsed aastaringselt. Isegi talvel teevad mutid maa-aluseid käike, mida on kevadeti kohe pärast lume sulamist hästi näha - kõikjal muti kuhilad.  Pinnase sulamise aeg muutub ka muttide eluviis aktiivsemaks, nad uuendavad pidevalt oma käike, sest lähenemas on nende jaoks oluline periood - järglaste muretsemine. Suvel kaevavad mutid suhteliselt vähe ja talviti elutsevad peamiselt juba valmis kaevatud tunnelites, tehes neid vaid veidike sügavamateks. Aktiivne kaeveperiood on hommikuti ja õhtuti. 

Segamini võib ajada. Muti tegemisi ei saa kellegagi segamini ajada, mutti ennast vist ka mitte, sest tema esijäsemed on kohe äratuntavalt ülisuured.

Levik ja arvukus Eestis. Mutt on levinud enamustes Eesti piirkondades. Täpne arvukus on teadmata, kuid neid võib olla kuni 16 isendit hektari kohta.

Eluiga. Keskmine eluiga on 4-5 aastat.

Pereelu. Üks kord aastas (vahel harva ka kaks korda), tavaliselt varakevadeti (aprillis-mais) mutid paarituvad. Tiinus kestab umbes 40 päeva ja järglasi võib oodata umbes juunis-juulis. Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 g. Emasloom imetab poegi piimaga ühe kuu jooksul, siis nad hakkavad ise toitu hankima. Üldse kasvab mutipoeg küllalt kiiresti. Ühe kuu vanune poeg on pea sama suur, kui ta vanemad ja neid on raske eristada. Tavaliselt hakkabki muti poeg iseseisvat elu elama 1-1,5 kuud peale sündi. Suguküpsus saabub kümnekuuselt.

Noored mutid elavad omavahel väga sõbralikult, nad hellitavad üksteist õrnade häälitsustega, mis on võrreldavad tibupoja piiksumisega. Aga suuremaks sirgudes muutuvad nad sõjakamaks, sest peavad ju ema juurest lahkudes hakkama end ise teiste muttide eest kaitsma.

Toidulaud. Toiduks tarvitab mutt eranditult loomset toitu. Vihmaussid, putukad ja nende vastsed. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. kes tema käikudesse kukuvad. Toidu hankimiseks kaevabki mutt vahel käike küllalt maapinna lähedale, kuhu näiteks isegi usiikesed roomavad sisse tundes mutile omast "muskuse" lõhna ja tajudes peale vihma head huumust.

Korraga võib mutt ära süüa 20-22 gr. vihmausse. Ööpäeva jooksul sööb see väike loomake palju - umbes 50-60 grammi korraga (peaaegu oma kehakaalu suurused portsionid), sööb 5-6 korda ööpäevas st. iga söögikord on umbes 4 tunni tagant. Sellise elurütmi juures on imestama panev, et hoolimata oma väikesest kehakaalust ja kasvust, sööb mutt umbes 20-23 kg aastas.

Vaenlased. Rebased, röövlinnud, haigrud. Samas ohustavad mutti ka nälg, üleujutused ja inimene.

Huvitavaid tähelepanekuid. Tunni ajaga võib täiskasvanud mutt liikuda 15-20 meetrit. Eriti palju mutte võib aias kaevetöid tegemas kohata suve keskel.

Mutimulla hunnikute rohkus ei näita kunagi, palju selles pinnases võib mutte pesitseda ja elada, sest üksainuke mutt võib kuu aja jooksul "ehitada" 50 kuni 100 kuhilat.

Mutt ujub hästi kasutades kõiki 4-ja jäset.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia 




Kommenteerimiseks logi sisse!


Mutt+
Talpa europea
Kehapikkus: 12 - 15 cm.

Kaal: 70 - 200 g.

Sabapikkus: 2,5 - 4,5 cm.