Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Mustviires

Koostanud: Sven Zacek

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis.    III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Mustviiresed käivad Eestis ainult pesitsemas ja saabuvad meie veekogudele suure kisa saatel alles mai alguses. Tagasirännegi algab varakult juba augists ja septembriks on mustviiresed Eestis jälle kadunud.

Välimus. (vaata pilte) Mustviires on must ainult hundsuelstikus, talvisesse puhkesuelstikku üleminekul muutub ja musta-valgekirjuks ning lõpuks päris valgeks, kus mustaks jäävad ainult pealagi ja turi. Niimoodi on mustviires must suvel ja valge talvel.

Segamini võib ajada... Valgetiib-viiresega, sest kõigist teistest tiirlastest erineb mustviires märgatavalt. Valgetiib-viiresed meil aga ei pesitse ja neid kohtab vaid rände ajal, siis kui mustviiresed meile jõuavad, võib nendega kaasas ka mõni valgetiib olla.

Levik ja rändamine. Kevadrändelt jõuavad mustviiresed Eestisse mai alguses ja lahkuvad sügise eel augustis-septembris. Talvituma jäänud isendeid ei ole kohatud, mis on ka loogiline, kui arvestada, et mustviiresed eelistavad väga madalete vetega veekogusid, mis meie tingimustes kõik kinni jäätuvad.

Kus võib kohata... Mustviiresed asustavad madalaid merelahtesid ja mdalaid magedaveelisi jäänukjärvi.

Eluiga. Keskmiselt umbes 8 aastat, kuid on leitud ka vabas looduses 21 aastaseks elanud mustviires.

Eluviis. Mustviiresed on tiirlastele omaselt äärmiselt lärmaka eluviisiga ja kasutavad pesitsemiseks kolooniat. Seltsis on hääl veelgi valjem ja niimoodi suudetakse koopereerudes ohtudele koos vapramalt vastu seista.

Pereelu. Kohe pärast rändelt saabumist hakkavad viiresed aktiivselt paarilisi otsima, enne pulmamängu kulminatsiooni toidab isane emaslindu järvelt püütud putukatega sarnaselt tiirudele, kes toidavad oma kaaslasi kaladega. Pesakohaks valitakse veega ümbritsetud mätas, või kinnitatakse pesa veetaimede külge ujuma. Emaslind muneb pessa tavaliselt 3 muna, millest poegade väljahaudumine 14-17 päeva aega võtab. Pojad hülgevad pesa juba siis, kui nad lennata veel ei oska. Sellel ajal ujuvad nad lihtsalt ringi ja naasevad pesale ööseks. 24 päeva pärast koorumist saavad poegadestki täieõiguslikud linnud ning nad võtavad ette esimese õhulende. Sigimisvõimeliseks saavad noored mustviiresed kahe aasta vanuselt.

Toidulaud. Mustviiresed on putuktoidulised linnud ning vastupidiselt teistele tiirlastele nad ei sukeldu saagi püüdmiseks, vaid teevad seda otse lennult. Mustviireste saagiks langevad peamiselt veepinnal jooksvad ja veepinna kohal lendavad putukad, isegi kiilid pole nii osavad, et mustviirese noka eest eemale põigelda.

Vaenlased. Looduslikke vaenlasi, kes ohustaksid vanalinde väga palju ei ole. Mõned röövlinnud võivad mustviireseid tabada, kuid seda juhtub harva. Rohkem ohustatud on mustviireste veepinnale rajatud pesad, mida võivad rüüstata röövloomad ja röövlinnud.

Arvukus. Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 2000 kuni 3000 paari vahel.

Iseärasused. Paljud mustviireste pesad hävivad enne poegade koorumist, sest need on kõiksugu röövlitele väga kättesaadavad.

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
Wikipedia
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma silmad ja pea

Kommenteerimiseks logi sisse!


Mustviires
Chlidonias niger
Kehapikkus. Keskmiselt 25 cm.

Kaal. Keskmiselt 62 grammi.

Tiibade siruulatus. 61 cm.