Laanepüü

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Paigalinnuna aastaringselt.

Välimus. (vaata pilte) Laanepüü on hakisuurune jässaka kehaga kanaline. Laanepüü seljasulestik on hall, tumedamate pruunikate ja hallide tähnidega. Keha alapoole sulestiku põhitoon on valge, mida kirjavad selgepiirilised musta ja kastanpruuniga laigud. Tiivad ja küljed on roostepruunid ning samuti laigulised. Saba tipus on must ristivööt. Isaslinnu tunnuseks on kurgualune valges raamistuses must laik, silmade kohal ere punane triip ning kuklatutt. Emaslinnu kurgualune on valkjas, kuklatutt mõne väikse sulega ning kogu sulestik on isaslinnust kahvatum. Laanepüü lend on madal ning seda saadab iseloomulik vurin.

Segamini võib ajada... Teiste püüdega suveperioodil, kui neil on sulestikus vähem valget. Samas täpsemal vaatlemisel ei tohiks õige määramine probleemiks olla. Raskem võib olla vahetegemine tedrekanaga, kuid viimase sulestik on ühtlasema üldtooniga ja puudub must sabavööt.

Levik ja rändamine. Laanepüü on levinud peaaegu kogu Euraasia metsa- ja metsastepivööndis ning mägimetsades. Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud, kuid Lääne-Eesti saartel vaid harva kohatav. Paigalind, kuid noorlinnud võivad ette võtta lühemaid rändeid.

Kus võib kohata... Pesitsusajal enamasti kuuse-segametsades, muul ajal toitub rohkem ka muudes metsatüüpides.

Eluiga. Kuni 7 aastat.

Eluviis. Laanepüü eelistab pesitsemiseks niiskemaid tiheda alusmetsaga kuuse-segametsi. Kuusik pakub meie metsadest talle aastaringselt kõige rohkem varjevõimalusi ja on teiste metsatüüpidega võrreldes soojem. Laanepüü elupaiga põhiliik on küll okaspuu, kuid sobivuse tagab talle toiduliikide lepa, haava, kase ja sarapuu kaaslus. Laanepüü elupaiku vähendavad vanemate kuusikute ja kuuse-segametsade lageraied. Ta on kohastunud eluks külmade talvedega kliimavööndis. Et seal siiski piisavalt hästi toime tulla vajab talvel ööbimiseks vähemalt 25 cm paksust kohevat lund. Kui seda ei ole piisavalt, on tal oht surnuks külmuda. Kui temperatuur langeb väga madalale (-45°C), siis võib ta oma lumeurust välja toituma tulla ainult paariks tunniks ööpäevas. Lume puudusel magab madalamate puude okstel.
Laanepüü on vaikne ja ettevaatlik liik. Häirimisel tõuseb lendu suure käraga ja võrreldes teiste püülastega kergemini. Püüab esimesel võimalusel peituda kiiresti puutüve taha oksale. Laanepüü on kohastunud tegutsemaks nii maapinnal kui ka puu otsas. Sügisepoole marjade valmimisega liiguvad laanepüüd toiduotsingul laiemalt. Isaslindude liikumine piirneb siiski suuresti oma kaitstava territooriumiga. Emaslinnud koos poegadega liiguvad suurematel territooriumitel. Väljapool pesitsusperioodi tegutsevad laanepüüd lõdvalt seotud paarides, et paremini toituda ja samal ajal hoiduda vaenlaste saagiks langemast.

Pereelu. Laanepüü mängud toimuvad nii hilissügisel kui ka varakevadel. Enamik paare moodustub juba sügisestel mängudel. Mänguplatsiks sobib kaskede või haabadega ümbritsetud metsalagendik või madal mäeseljak okaspuumetsas. Mängus olevad kuked jooksevad sabad laiali sirutatult ja vaikselt siristades üksteise järel, trummeldavad tiibadega vastu keha ja sooritavad madalaid hüppeid. Laanepüü on monogaamne liik ja paarid jäävad kokku kogu haudeperioodiks. Samas ei osale isaslind haudetegevuses ega järeltulijate eest hoolitsemises.
Laanepüü pesa kujutab endast põõsa või puu alla kraabitud väikest lohku, mis on vooderdatud puulehtede ja rohuga. Harva teeb ta pesa puu otsa vanasse viupesasse. Munemist alustab emaslind aprilli keskpaigas ja kurnas võib olla 3-15 muna. Emaslind haub mune üksi 22-27 päeva. Pojad lahkuvad peale koorumist pesast ja juba kolme nädala pärast on võimelised lendama. Emaslind hoolitseb tavaliselt poegade eest 30-40 päeva, kuid pesakond võib kokku jääda ka kuni paaride moodustumiseni. Laanepüü arvukust mõjutab kõige enam karm talv, sest pärast sellist talve on reeglina kurna suurus väiksem.

Toidulaud. Laanepüü sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Talvel toitub ta eelpoolmainitud nelja lehtpuu pungadest ja urbadest. Suvine taimne toit on rohttaimede lehed ja seemned, millele lisanduvad mardikad, sipelgad ning teised selgrootud. Sügisel sööb meelsasti ka marju.

Vaenlased. Täiskasvanud laanepüü vaenlasteks on suuremad kullilised ning väikekiskjad, vähemal määral kakulised. Laanepüü järelkasvu saatus on tunduvalt karmim. Umbes 2/3 pesadest hävitatakse nugiste, kärpide, rebaste ja metssigade poolt.

Arvukus. Eestis kõige levinuma kanalise arvukus on 20-40 tuhat paari, talvel 60-100 tuhat lindu. Euroopa arvukus 2,5-3,1 miljonit paari.

Iseärasused. Laanepüü kuulmine on väga hea ja enamasti suudab ta selle abil varakult vältida ohtu puu otsa lennates.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.gct.org.uk/gsg/grousesp/HAZEL.HTM
http://www.dolomitipark.it/en/f_francolino.monte.html
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
O. Renno (koostaja) ‘Eesti linnuatlas’ Valgus 1993