Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Väiketiir

Koostanud: Jaak Põder

FOTO: Arvi Anderson

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Millal võib Eestis kohata... Väiketiir saabub Eestisse aprilli lõpul, lahkub juulis-agustis.

Välimus. Väiketiiru isas- ja emaslindude välimused on sarnased. Hundsulestikus on linnul must pealagi, valge laik nuna ülaosas, musta tipuga kollane nokk ning kollased jalad. Väiketiiru puhkesulestik on sarnane hundsulestikule, puhkesulestikus on vaid pealagi valgem ja nokk on must.

Segamini võib ajada... Väiketiiru ei ole raske teistest tiirudest eristada. Ta on väiksem, kollase otsmikulaiguga ja lennupildilt energilisema lennuga kui teised tiirud.

Levik ja rändamine. Väiketiir pesitseb rannikutel ja sisemaal Euraasia paras- ja troopilises vöötmes. Talveks rändab ta troopilistesse meredesse Lõuna-Aafrikasse ja Austraaliasse.

Kus võib kohata... Väiketiir pesitseb nii mererandades kui sisemaa veekogudel. Sobiva keskkonna korral pesitseb jõgede ääres, kuid näiteks Euroopas on ta enamuste jõgede äärest kadunud või kadumas.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 30 aastat.

Eluviis. Väiketiir on koloonialind. Ta on aktiivne ja lärmakas. Nagu teised tiirud, on ta südikas lind ja kaitseb oma pesa ja poegi vaenlast rünnates. Tema lend on kiirete ja järskude tiivalöökidega.

Pereelu. Väiketiirude pulmamängude käigus toob isaslind emaslinnudle kala. Emane muneb mais 1-3 muna lohku maapinnal või kivide vahele. Hauduvad mõlemad linnud, haudumine kestab 17-25 päeva. Pojad on peale koorumist kohe väga liikuvad ja jätavad pesa peaaegu kohe maha. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Lennuvõimeliseks saavad pojad 17-19 päevaga, vanemad õpetavad neile siis kalapüügisaladusi ja toidavad veel mõnda aega. Noorlinnud paarituvad esimest korda 3 aastaselt.

Toidulaud. Toidulauale kuuluvad väikesed kalad, sest tiirud on väga osavad kalastajad. Samuti püüab putukaid ja vähilisi.

Vaenlased*. Röövlinnud ja väiksemad kiskjad.

Arvukus. ErVäiketiire pesitseb Eestis 300-500 paari. Euroopas -- 35.000-55.000 paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
Birdlife.org
Wikipedia
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.epa.qld.gov.au/

Kommenteerimiseks logi sisse!


Väiketiir
Sterna albifrons
Kehapikkus. 21-25 cm.

Kaal. 120-130 grammi.

Tiibade siruulatus. 41-47 cm.