Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Suurrüdi e. suurrisla

Koostanud: Jaak Põder

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Suurrüdi ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Suurrüdi on läbirändel aprillist juunini ja augustist septembrini.

Välimus. Suurrüdil on keskmist kasvu kurvitasaline, kellel on mustad lühikesed jalad ja must nokk. Keha pealpool on tal hallikirju, nägu, kurgualune ja rind on roostevärvi ja kõhu taguosa hele. Talvesulestikus muutub keha pealmine pool, pea ja kurk on ühtlaselt hallitähniliseks, kõhualune on valge. Talvel on jalad rohekad.

Segamini võib ajada... Hiidrüdiga, kes on suurem ja keda Eestis ei esine. Sulestikult sarnaneb samuti kõvernokk-rüdiga ja leeterüdiga. Esimesest eristab teda kõvera noka puudumine, teisest aga suurus, valge tiivajoone puudumine ja tal pole ka rinnal tumedaid tähne.

Levik ja rändamine. Suurrüdi pesitseb Euraasia ja Kanada arktilises tundras. Ameerika linnud talvituvad Euroopas ja Lõuna-Ameerikas, Euraasia linnud Aafrikas ja Okeaanias.

Kus võib kohata... Suurrüdi võib kohata tundras ja rannikul. Tundras meeldib talle kõrgemad sisemaa paigad tiigi või oja selrvas.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 7 aastat, pikim teadaolev eluiga on üle 27 aasta.

Eluviis. Suurrüdi otsib toitu kas silmanägemise või puudutuse järgi. Rände ajal moodustavad suuri parvi, on ühed kõige kontsentreeritumad rändajad lindude seas -- koos rändavad üle 95% populatsioonist.

Pereelu. Suurrüdi on monogaamne lind. Isaste suurrüdide paaritumisrituaal koosneb kõrgel oma territooriumi kohal lendamisest ja meelitavalt häälitsemisest ning siis maapinnale liuglemisest. Isased esinevad ka maa peal, hoides tiibu kõrgel keha kohal. Suurrüdid pesitsevad maapinnal väiksese lohus, mis on ääristatud puulehtede ja samblaga.Emane muneb 3-4 muna ja hauduvad mõlemad linnud ca 3 nädalat. Peale koorumist lahkuvad pojad varsti pesast ja suudavad end ise toita. Mõlemad vanemad hoolitsevad poegade eest, kuid emaslind lahkub ca 1 nädala pärast. Lennuvõimeliseks saavad noorlinnud 18-20 päevaselt, esimest korda paarituvad nad 1 aastaselt.

Toidulaud. Pesitsuspaika saabumisel sööb taimi. Pesitsuse ajal sööb peamiselt ämblikke ja putukaid, talvitumise ajal sööb krabimune, veeputukaid ja koorikloomi. Koorikloomad neelab tervelt alla, nende kestad purustab muskliline kõht. Samuti sööb seemneid.
   
Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis suurrüdi on harvemapoolne räbirändaja, Euroopas pesitseb 15-30 tuhat paari, peamiselt Gröönimaal. Euroopas talvitub üle 470 tuhande lindu, vahel harva talvitub mõni lind ka Eestis.

Iseärasused. Vanematel aegadel, kui rannalindudele oli jaht lubatud, oli suurrüdi hinnatud jahisaak.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdsinbackyards.net
http://www.nhptv.org/
http://audubon2.org/watchlist/
http://www.mbr-pwrc.usgs.gov/
http://identify.whatbird.com/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005

Kommenteerimiseks logi sisse!


Suurrüdi e. suurrisla
Calidris canutus
Kehapikkus. 24 cm.

Kaal. 140 g.

Tiibade siruulatus. 59 cm.