Tundrarüüt

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Tundrarüüt on Eestis väga harv eksikülaline, kindat kohtamisaega ei ole.

Välimus. Hundsulestikus on tundrarüüdid kuldse-musta tähnilise pealae, tiibade ja seljaga. Nägu ja kael on must koos valge äärisega. Neil on must rind ja kõhualune, sabaalune on valge. Jalad on mustad või tumehallid. Talvel must asendub peas ja rinnal kollakaga ning alakehal valgega.

Segamini võib ajada... Plüüga. Plüü ülakeha on tuhmim kui tundrarüüdil. Tal on ka valge tiivajoon, toekam nokk ja sabaalune on valge. Tundrarüüdii musta ja kerevärvi vahel jookseb poole kõhuni pikkuses valge triip, plüül on see triip vaid rinnani ja selgemate piirjoontega. Sarnased liigid on veel ameerika rüüt (Pluvialis dominica) ja rüüt. Esimesel on tiivaalused hallid, täiesti must alakeha ja lühemad jalad, teine on suurem ja tuhmima värviga kui rüüt ning musta ja kerevärvi triibu pikkuse järgi (rüüdil terve keha pikkuses, tundrarüüdil ainult kõhuni).

Levik ja rändamine. Tundrarüüdid pesitsevad Aasia ja Alaska osa arktikas. Talvituvad Lõuna-Aasias ja Austraalias, osad ka Havail.

Kus võib kohata... Rüüt pesitseb tundras. Rände ajal võib kohata rannikutel, toiduotsingul rüüti ka heinamaadel ja luhtadel. Talviti võib neid kohata nt ka golfiväljakutel -- õigel maal muidugi.

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Toidu otsimiseks kasutavad oma head silmanägemist. Toitu otsivad peamiselt maapinnalt ja muda seest.
Talvel on tundrarüüdid väga territorriaalsed.

Pereelu. Tundrarüüdid on monogaamsed linnud. Pesapaiga valivad isaslinnud, eelistatud on avara, hea nähtavusega kuivad kohad. Pesa ehitab isaslind maapinnaõnarusse, kasutades selleks rohtu, sammalt ja kuivanud lehti. Pesa järgi valivad emased omale paarilise. Peale paaritumist muneb emaslind pessa 3-4 muna. Hauvad mõlemad linnud ca 4 nädalat. Koorumise järel hoolitsevad poegade eest mõlemad vanalinnud, pojad oskavad enam-vähem kohe peale koorumist endale süüa otsida. Lennuvõimelisteks saavad noorlinnud 26-28 päevaselt. Seejärel vanalinnud lahkuvad, noorlinnud järgnevad neile ca kuu aega hiljem -- neil on vaja koguda rasvavarusid rändeks.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad putukad, koorikloomad. Samuti sööb ta marju.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis On tundrarüüti viimasel kümne aasta jooksul kohatud 1 kord. Maailmas elab hinnanguliselt 170-230 tuhat tundrarüüti.

Iseärasused. Tundrarüüt on üks kõige pikema vahepeatusteta rändaja. Ookeani kohal nad ei toituda ei saa. Näiteks alaskast Havaile lend on ca 4500 kilomeetrit pikk ja lind lendab selle ära  keskmiselt 50 tunniga. See teeb keskmiseks lennukiiruseks 90 km/h!

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://identify.whatbird.com/
http://www.birdsinbackyards.net/
http://nzbirds.com/birds/