Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Mets-lehelind -- metsatruu lind

Koostanud: Ama Lehtmets

FOTO:

Kaitse Eestis. Mets-lehelind ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... saabub Eestisse aprilli lõpus mai alguses; lahkub augustis ja septembris.

Välimus. Laiaõlgne, lühikese sabaga, erekollase kulmuriba, väävelkollase näo ja pugualaga lehelind. Linnu rind ja kõht on puhasvalged, vahel ka kollakate laigukestega, mis moodustavad piki külge kulgeva vöödi. Ülapool on maheroheline, enamikul on hoosulgedest ereroheline ääris.

Segamini võib ajada... Salu-lehelinnuga, väike-lehelinnuga ja lääne-lehelinnuga.
Väike-lehelinnust (silksolk) ja salu-lehelinnust eristamiseks soovitatakse kuulata nende lindude laulu. Väike-lehelinnu lauluks on ühtlane tsilk-tsalk.  Salu-lehelindu iseloomustab kahesilbiline hüü-iit, mis lõppeb hääbudes. Mets-lehelinnu lauluks on terav tiksumine, mis läheb üle sirinaks või madal djüü djüü djüü.
Välimuselt on nii salu-lehelind, väike-lehelind kui ka lääne-lehelind tunduvalt kahvatumad ja ka väiksemad.

Levik ja rändamine. Liik on levinud Euroopas ja Lääne-Siberis. Talvitub Ekvatoriaal-Aafrika lääne osas. Levinud üle kogu Eesti, kuid eraldi mainitakse, et on üks iseloomulikumaid linde Lääne-Eesti saludes.

Kus võib kohata... Enamasti kõrgete põlispuudega lehtmetsades, aga ka okasmetsades, kus leidub lehtpuid näiteks alapuistuga männikud ja niisked kuuse-segametsad.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 8 aasta.

Eluviis. Mets-lehelind elab metsas. Ta vajab toimetamiseks tihedat lehestikku, mõningast alusrinnet ja hõredaid vaherindeid. Alusrinne sobib pesaasemeks, kõrgete puude võrad aga laulmiseks, mängimiseks ja toidu otsimiseks.
Oksal istudes laulab isaslind sellise jõuga, et kogu keha vibreerib kaasa.
Laul algab aeglaste ja siis kiirenevate silpide reaga sip-sip-sip ja läheb üle langeva lõpuga sirinaks.
Aeg-ajalt häälitseb mets-lehelind nukrakõlaliselt. Seda kaeblevat lauluelementi on nimetatud ka eleegiaks.
Mets-lehelind rändab öösiti.

Pereelu. Isaslinnu poolt hõivatud territooriumil valib pesakoha ja ehitab pesa emaslind üksinda. Pesa ehitatakse kuivadest rohukõrtest maapinnale. Kurnas  on  4-7 valget tihedate punapruunide täppidega muna. Haudeaeg on 14 päeva. Haub ainult emaslind. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast kahe nädala vanusena ja saavutavad suguküpsuse järgmisel kevadel.
Kuni 40% isaslindudest võib valida endale kaks kaasat, mistõttu jääb osa isaslinde paariliseta. Teine emaslind valitakse tavaliselt siis, kui esimene on asunud hauduma. Hiljem pühendadakse aga ühele kaasadest rohkem tähelepanu (tavaliselt esimesele), aidates poegi toita ja hooldada.

Toidulaud. Mets-lehelind on putuktoiduline, kelle põhitoiduks on väikesed mardikad.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis 0,5 – 1 miljonit paari. Euroopas 28 – 43 miljonit isendit.

Iseärasused. Mets-lehelind on täpsuslendaja. Ta teeb kiirete madalate tiivalöökidega rõhtsuunas lende oksalt oksale. Seda võib nimetada ka laululennuks, sest ta laulab vahetult enne või kohe pärast õhkutõusmist. Laul kestab kuni laskumiseni.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.birdlife.org
www.youtube.com
http://blx1.bto.org/birdfacts/
Elphick J., Woodward J Linnud Kirjastus Tänapäev 2006
Couzens D. Linnud Kirjastus Varrak 2005

Kommenteerimiseks logi sisse!


Mets-lehelind +
Phylloscopus sibilatrix
Kehapikkus. 12 cm.

Kaal. 10 g.

Tiibade siruulatus. 22 cm.