Sinirind

Kaitse Eestis. Sinirind ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Sinirinde näeb kõige rohkem rände ajal kevadeti aprilli lõpus või mai alguses. Pesitsusajal on sinirinde raskem märgata, sest neid jääb meile pesitsema väga vähe. Sügisese rände ajal augusti lõpus või septembris on jälle suurem lootus neid ilusaid värvulisi kohata.

Välimus. (vaata pilte) Sinirind püsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Sarnaselt paljudele värvulistele erinevad emas- ja isaslind üksteisest. Isaslinnud rinda ehivad silmapaistvad sinised suled, emaslinnul on selle asemel vaid must kitsas vööt.

Segamini võib ajada... Emaslindu võib segamini ajada paljude teiste samamõõtu värvulistega. Isaslinnu sinine rind aga ei jäta kunagi kõhklusteks ruumi.

Levik ja rändamine. Sinirinnad ei ole ühtlaselt üle Eesti levinud. Ikka kohtab neid rohkem rannikul ja saartel. Talvitumisrändele asuvad sinirinnad augusti lõpus või septembris ja tagasi Eestisse jõuavad aprilli lõpus või mais.

Kus võib kohata... Sinirind eelistab avaraid maastikke nagu puisniidud, põõsastega rannaniidud, rannikud ja luhad. Sinirinnad tihnikuid ei armasta.

Eluiga. Kuni 6 aastat.

Eluviis. Sinirinnad on oma toimetustes küllaltki nähtavad, sest nende käitumishrjumused näevad tegutsemist avamaastikul. Laulmiseks sobib mõni põõsalatv või aiapost. Rästaslasele omaselt on sinirind suur laulumeister, kes oskab ka teiste suleliste tekitatud helisid järele aimata.

Pereelu. Sinirinnad ehitavad oma pesa maapinnale mõne põõsa varju või mõnda taimestiku poolt varjatud lohku. Mai lõpus või juuni alguses muneb emaslind sinna 6-7 muna, mida ta ka üksi kaks nädalat haub. Poegade lennuvõimestumisele kulub veel kaks nädalat.

Toidulaud. Sinirinnad püüavad maapinnalt, põõsastelt ja harvem ka puudelt putukaid ja teisi selgrootuid.

Vaenlased. Värvulisele omaselt on ka sinirinnal omajagu vaenlasi. Peamiselt päevase eluviisiga röövlinnud, kes armastavad samuti avamaastikel saaki püüda. Maaspesitsejana on ka õnne asi, et rebane jakährik pesa kallale ei pääseks.

Arvukus. Eestis arvatakse peistsevat vaid 30-100 paari sinirindasid. Rände ajal on siin peatuvate lindude hulk suurem.

Iseärasused. Sinirinna nime otsetõlge ladina keelest on Rootsi ööbik.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005.
BTO Birdfacts
Wikipedia