Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Väike-kärbsenäpp

Koostanud: Sven Zacek

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis.   III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Väike-kärbsenäpp tuleb Eestisse pesitsema, seega võib teda kohata ainult kevad-suvisel perioodil.

Välimus.   (vaata pilte) Väike-kärbsenäpp püsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Emas- ja isaslind on aga üksteisest erinevad. Emase rind on helepruun, isase oma aga hoopis silmapaistvalt oranž.

Segamini võib ajada... Must-kärbsenäpi emaslinnuga ja aed-põõsalinnuga, kuigi nimetatud on väike-kärbsenäpist omajagu suuremad. Emase must-kärbsenäpi rind on väikese-kärbsenäpi omast tunduvalt heledam, aed-põõsalindu tuleb eristada laulu järgi. Siis, kui saab määrata isaslinde vaadeldes, on palju lihtsam.

Levik ja rändamine. Väike-kärbsenäpid on vähearvukalt levinud üle Eesti ning jõuavad oma pesitsusterritooriumile aprilli viimastel päevadel, kuid enamik siiski alles mai keskpaigaks. Tagasiränne algab juba augustis ja kestab septembrini.

Kus võib kohata... Väike-kärbsenäpid asustavad tihedamaid metsi nagu kuusikud ja kuuse-segametsad.

Eluiga. Eluae kohta andmed puuduvad.

Eluviis. Väike-kärbsenäpid on päevase eluviisiga mittepeidulised linnud, sest tihti näeb neid mõnel väljapaistval oksal putukaid passimas. Saagi tabamiseks lendavad väike-kärbsenäpid väga kiiresti läbi lehestiku ja oksaräga.

Pereelu. Väike-kärbsenäpp eelistab pesitseda looduslikes poolavatud õõnsustes, kuhu emaslind mais või juunis 5-7 muna muneb ning neid üksinda 13-14 päeva haub. Pojad lennuvõimestuvad 13 päeva möödudes.

Toidulaud. Väike-kärbsenäpid on peamiselt putuktoidulised. Saaki tabavad nad otse õhust, samuti ostivad putukaid ja tõuke puulehtdelt ning harvem toituvad ka marjadest.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi väike-kärbsenäppidel ei ole.

Arvukus.   Eestis arvatakse peistsevat vaid 40000-60000 paari väike-kärbsenäppe.

Iseärasused. Väike-kärbsenäpid on väga häälekad linnud. Neil on palju erinevaid häälitsusi ja kõlav laul.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005.
BTO Birdfacts
Wikipedia
P. Hayman, R. Hume "Linnusõbra taskuraamat", Varrak 2004.

Kommenteerimiseks logi sisse!


Väike-kärbsenäpp
Ficedula parva
Kehapikkus. Keskmiselt 11 - 12 cm.

Kaal. 9 - 10 grammi.

Tiibade siruulatus. 14 cm.