Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Tuhk-lehelind

Koostanud: Priit Pallum

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eksikülalisena võib tuhk-lehelindu Eestis kohata aprillist oktoobrini.

Välimus. Tuhk-lehelind on üks väiksemaid lehelinde. Tema ülapool on hallikasroheline ja alapool kahkjas valge. Silmade kohal on pikk hele kulmutriip ja silmade kõrgusel on tume silmatriip. Pealael on hele ja hägusamalt väljapaistev hallikas triip. Tiibadel on väljapaistev vööt, teine tiivavööt on tuhm ja mitte eriti silmatorkav. Emas- ja isaslinnud on sarnased.

Segamini võib ajada... Vööt-lehelinnuga, kuid eristada aitab natuke tagasihoidlikum sulestiku värvus ja üksainus vööt tiival.

Levik ja rändamine. Tuhk-lehelind pesitseb Kesk-Aasias, ida- ja põhjapoolt Hindu Kush-ist ja Karakoram-ist alates kuni Tien-Shan-ini Hiinas ja Altai mäestikuni Mongoolias. Talvitub Indias.

Kus võib kohata... Oma leviala piirest asustab tuhk-lehelind metsamäestikke kõrguseni kuni +3500 m.

Eluiga. Keskmine eluiga 2-3 aastat.

Eluviis. Sarnaselt teistele lehelindudele on ka tuhk-lehelind kiirete liigutustega lind. Nad on pidavas liikumises, hüpeldes puude okstel.

Pereelu. Tuhklehelinnud ehitavad pesa maapinnale. Pesa materjaliks on kuivanud peened kõrred, sammal ning jõhvid. Pesa ehitab emaslind. Täiskurn, 3-6 muna, on tavaliselt mais. Haub ainult emaslind ning haudeperiood kestab 11-13 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast 12-13 päeva vanuselt.

Toidulaud. Tuhk-lehelind toitub putukatest ja nende vastsetest.

Vaenlased. Vööt-lehelind võib langeda röövlindude saagiks. Ohtlikud võivad olla ka väikekiskjad, kes võivad pääseda madalal okstel oleva pesa juurde.

Arvukus. Eestis on tuhk-lehelindu kohatud viimase kümne aasta jooksul 4-5 korda. Maailma arvukus ei ole teada.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
www.birdingisrael.com
www.economicexpert.com
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org

Kommenteerimiseks logi sisse!


Tuhk-lehelind ++
Phylloscopus humei
Kehapikkus. 10 cm.

Kaal. 7 g.

Tiibade siruulatus. 18 cm.