Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Piiritaja e. piirpääsuke

Koostanud: Priit Pallum

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Piiritaja pole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Piiritajat võib meil kohata maist augustini.

Välimus. Piiritaja on suhteliselt jässaka kehaga üsna suure lamendunud peaga lind. Sulestik on üleni mustjas, lõua all on väike heledam laik. Tiivad on pikad ja sirpjad, saba suhteliselt lühike ja harkis. Jalad on pisikesed ega ole maapinnal kõndimiseks hästi kohastunud.

Segamini võib ajada... Lennul räästapääsukesega ja suitsupääsukesega, kuid erinevalt piiritajast on mõlemad valge kõhualusega ja lühemate ning teise kujuga tiibadega.

Levik ja rändamine. Piiritaja on levinud lind kogu Euroopas ning Aasia põhjaosas, talvitub Aafrikas ekvaatorist lõunatipuni.

Kus võib kohata... Kõikjal Eesti, v.a suured metsamassiivid.

Eluiga. Keskmiselt 7 aastat, pikim teadaolev eluiga on 21 aastat.

Eluviis. Piiritaja pesitseb peamiselt linnades ja asulates, aga ka kultuurmaastikel. Pesa rajab ta puuõõnsustesse, pesakastidesse, räästa- ja katusealustesse tühemikesse, hoonete ventilatsioonilõõridesse jm. analoogsetesse tühemikesse. Pesamaterjaliks on õhus hõljuvad suled, kõrred, kiud jms, mille ta süljega kokku kleebib. Pesaehitus kestab ca 8 päeva, sama pesa kasutab ta võimalusel ka järgnevatel aastatel, veidi seda kohendades. Piiritaja pesa on üsna räpane ja haisev. Pesitsusperioodi alustades võib ta tungida ka kuldnoka pesakasti, kus ta koorunud kuldnoka pojad maha lööb, hakates seal ise pesitsema.
Suurema osa oma elust elavad need linnud õhus. Nad isegi paarituvad, magavad ja joovad vett veekogudest lennates. Lend on kiire, sööstudel kuni 220 km/h.

Pereelu. Mai lõpus-juuni alguses muneb emalind 2-3 valget muna. Haudumine kestab 19-25 päeva. Hauvad mõlemad vanemad. Pojad lennuvõimestuvad 5-8 nädala vanuselt, poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Toit tuuakse poegadele pugusse talletatud pallikestena. Toidu otsingul käiakse suhteliselt kaugel, tavaliselt kuni 40-70 km kaugusel. Toiduvaestel aastatel lendavad piiritajad isegi sadade kilomeetrite kaugusele toitu hankima – sellised retked võivad kesta mitmeid päevi. Suguküpseks saavad noored 2-3 aasta vanuselt.

Toidulaud. Õhuputukad.

Vaenlased. Röövlinnud, kes on piisavalt kiired piiritaja püüdmiseks (nt lõopistrik). Pesitsemise ajal ka kassid, madallennu ajal autod.

Arvukus. Eestis pesitseb 70.000 - 150.000 lindu, Euroopas elab 7 - 17 miljonit paari.

Iseärasused. 1) Arvatakse, et pärast lennuvõimeliseks saamist ning pesast väljumist veedavad noorlinnud esimesed 2-3 aastat õhus, kordagi maandumata. 2) Pikkade toitmispauside korral langevad pojad letargaiasse, suutes toiduta vastu pidada 4-5 päeva. 3) Piiritaja lendab aastas hinnanguliselt 190.000 kilomeetrit. 4) Rohu sisse kukkudes ei saa piiritaja enam omal jõul lendu.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org/
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
www.commonswift.org
www.birdlife.org
“Eesti elusloodus,” Tallinn, 2005 / Varrak
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980
... natuke ka omadest tähelepanekutest

Kommenteerimiseks logi sisse!


Piiritaja e. piirpääsuke
Apus apus
Pikkus. 16-17 cm

Kaal. 35-55 g

Tiibade siruulatus. 42-48 cm