Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Roostepääsuke

Koostanud: Arno Peksar

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Haruldase eksikülalisena aprillist septembrini.

Välimus. Roostepääsukesel on sinakasmust selg, sabatüvik ja lagipea. Tiivad ja saba on mustad, kukal ja päranipuala esiosa roostepruunid. Keha alapool ja päranipuala tagaosa on kahvatukreemjas, keha alapoolel selge pikitriibustus.

Segamini võib ajada... Suitsupääsukesega, kuid viimasel on pruun laik kurgu all, mitte kuklas ja must puguvööt.

Levik ja rändamine. Roostepääsuke on levinud Lõuna-Euroopas, Aasias, Põhja- ja Kesk-Aafrikas. India ja Aafrika linnud on paiksed. Euroopa ja ülejäänud Aasia linnud talvituvad Aafrikas ja Indias. Oma rännakutel talvituskohta võivad nad sattuda lõuna poole kuni Põhja-Austraaliani.

Kus võib kohata... Avatud kaljustes paikades, kuna asustab kaljujärsakuid ja mäeseinu. Talle meeldivad ka teatud tehisrajatised nagu sillad ja tunnelid.

Eluiga. Oletatav eluiga kuni 11 aastat.

Eluviis. Pesitsemiseks vajalik sobivate koobaste, õõnsuste või eendite olemasolu. Eelistab pesitseda rohkem inimasustusest eemal, kui suitsupääsuke. Kui ta siiski pesitseb hoonetes, siis eelistab varemeid või hüljatud hooneid. Samas on tal nõrkus sildade vastu ja mõnes piirkonnas võib suur osa asurkonnast pesitseda neil rajatistel. Lendlemine rahulik, liugleb tihti ja pikalt. Kuigi ei pesitse suurte kolooniatena, siis väljaspool pesitsushooaega koguneb parvedesse.

Pereelu. Roostepääsuke saabub pesitsuskohta enamasti märtsis-aprillis, harvadel aastatel varem. Pesitsemiskommete ja käitumise poolest on ta väga sarnane meile tuttavale suitsupääsukesele. Enamik roostepääsukesi pesitseb eraldi paaridena, kuid võib kohata ka kuni neljast paarist koosnevaid kolooniaid. Pesa kinnitab roostepääsuke koopa seina või kalju külge, sageli eendi alla. Mudakämbukestest pesa ei toetu millegi peale ja tema püsimine sõltub seinale kinnitamise kvaliteedist. Pesa ehituseks kulub roostepääsukesel kaks nädalat ja seda kasutatakse paari poolt kogu suve ning vahest ka järgnevatel aastatel. Roostepääsuke viimistleb üldse oma pesa teistest pääsukestest rohkem. Kurnas olevat 4-7 muna haudub 11-16 päeva ainult emaslind. Pojad on koorudes paljad. Mõlemad vanalinnud toidavad poegi kolm nädalat. Enamikul roostepääsukeste paaridel on suvel veel teine kurn. Igal neljandal paaril ka kolmas.

Toidulaud. Roostepääsukese toiduks on peamiselt õhust püütavad putukad: liblikad, mesilased, rohutirtsud ja sipelgad.

Vaenlased. Roostepääsukese pesad on enamuses ohustajate eest piisavalt hästi kaitstud ja selles osas neil vaenlased praktiliselt puuduvad. Täiskasvanud linnud on saagiks kullilistele.

Arvukus. Eestis on roostepääsukest kohatud 1 kord. Euroopas pesitseb 100-430 tuhat paari.

Iseärasused. Teistest pääsukesepesadest eristab roostepääsukese pesa lehterjas sissekäik. See lisatakse alati viimase ehituselemendina ning võib valmida sageli ka peale kurna täissaamist.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.ibercajalav.net/img/308_Redr … aurica.pdf
www.eoy.ee
L. Jonsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007

Kommenteerimiseks logi sisse!


Roostepääsuke ++
Hirundo daurica
Kehapikkus. Ca 16 cm.

Kaal. 24 grammi.

Tiibade siruulatus. 33 cm.