Mustpugu-rästas

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Eksikülalisena, enamasti sügis- ja talvekuudel ning peamiselt isaslinnud.

Välimus. Mustpugu-rästa ülapoole sulestik on tuhkhall, tiivasulgedel helehallid äärised. Kõhualune on peaaegu mustrita valkjas, üleminek ülapoole sulestikuga kirjatud tähnidega. Saba  on tumehalli värvusega, alltiiva kattesuled roostepunased. Teisest alamliigist punapugu-rästast eristabki peamiselt must kurgualune ja puguala, mis peitub heledamate suleääriste alla (tähniline). Punapugu-rästal on lisaks pugualale ka saba punaruske. Emas- ja noorlindudel puudub taoline märgatav tume põll, kuid neil on musta triibustusega sügavamale ulatuv rinnaosa.

Segamini võib ajada... Ehk kaelusrästaga, kuid sel on hele kaelus isaslinnul ja roostepruunikas  kaelus emaslinnul. Mustpugu-rästa isaslind peaks siiski teistest rästastest kergesti eristatav olema, emaslinnu märgatavaks tunnuseks peaks olema mustri puudumine kõhualusel sulestikul.

Levik ja rändamine. Mustpugu-rästas pesitseb Põhja-, Kesk- ja Ida-Aasias, talvitub Lõuna-Aasias. Meile lähimad pesitsusalad asuvad Lääne-Uuralis ja Taga-Kaukaasias. Talvitub lõuna suunas kuni Iraanini. Punapugu-rästas pesitseb rohkem idapool, kuid nende asualad kattuvad.

Kus võib kohata... Taigametsas.

Eluiga. Täpsed andmed eluea kohta pole kättesaadavad. Sarnaselt teiste rästastega võib eluiga ulatuda 5-6 aastani.

Eluviis. Mustpugu-rästas pesitseb okaspuude ülekaaluga segametsades. Kuna pesitsusareaal on väga lai, siis metsad, milles  ta elutseb, on väga eriilmelised. Üldiselt pesitseb mustpugu-rästas teise alamliigi punapugu-rästaga võrreldes jahedamas ja niiskemas kliimas. Talvitub ta samuti väga eriilmelistes metsades ning ka kultuurmaastikel. Pesitsusperioodil tegutseb paaridena, kuid talveperioodil koguneb parve.

Pereelu. Pesitsema asub mustpugu-rästas mai esimeses pooles, juulis lõpeb ta juba pesitsusperioodi, aga pesitsuspiirkonnast lahkub enamasti alles oktoobris. Lõunapool võib olla 2 kurna tõttu pesitsusperiood pikem. Pereelu sarnaneb tal suures osas hall- ja vainurästale. Mustpugu-rästas pesitseb väikeste 2-4 paariliste gruppidena, kuid otsest kolooniat ei moodusta. Paaride pesad asuvad üksteisest mõnekümne meetri kaugusel. Pesa asub 0,3-5 meetri kõrgusel puu otsas, harvem kändudel, vahest aga ka maapinnal. Pesa ehitab peamiselt emaslind, sageli osaleb pesaehituses siiski ka isaslind. Pesa koosneb okstest ja jämedast rohust, mida tugevdatakse savi või mullaga. Vooderdamiseks kasutatakse peenikest rohtu. 4-7 munaga kurna haub emaslind üksinda kaks nädalat. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast juba umbes paar nädalat peale koorumist, oskamata siis veel õieti lennata.

Toidulaud. Toiduks tarvitab selgrootuid, peamiselt vihmausse ja teisi mullas elutsevaid selgrootud. Talvel toitub lisaks veel seemnetest ja marjadest.

Vaenlased. Pesi rüüstavad varesed, maapinnal ka rebased jm väikekiskjad. Täiskasvanud lindudele on peamiseks ohuks öökullid.

Arvukus. Eestis on mustpugu-rästast kohatud 1 kord. Euroopa levikuala jääb praktiliselt ainult Venemaale oma 5-20 tuhande paariga.

Iseärasused. Alamliikide asualad kattuvad Altai mäestiku piirkonnas, kus nad võivad moodustada segapaare ja ristuda.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdlife.org
http://www.birds.kz/Turdus%20atrogularis/index.html
http://nature.web.ru/db/msg.html?mid=1159806
http://birds.krasu.ru/index.php?f=species&ids=345
www.eoy.ee
L. Johnsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000