Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kaelus-kärbsenäpp

Koostanud: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... On siinkandis eksikülaline, kohata võib kevadest suveni.

Välimus. Isaslind on ülaltpoolt must ja altpoolt valge, valge kaelusega suurte valgete laikudega tiibadel. Otsaesisel on valge laik ja saba on must, harva valge äärisega. Nokk on must. Emastel ja noorlindudel on musta asemel helepruun.

Segamini võib ajada... Meie piirkonnas must-kärbsenäpiga. Isaslinde eristab kaelus, emaste ja noorlindude vahetegemisel võib aga olla suuri raskusi, sest välimused on väga sarnased ja must-kärbsenäpp võib imiteerida kaelus-kärbsenäpi laulu (originaalis on must- ja kaelus-kärbsenäpi laulud erinevad). Mujal ka Ficedula semitorquata-ga, kes välimuselt asub must- ja kaelus-kärbsenäpi vahepeal ja teeb määramise veel keerulisemaks.

Levik ja rändamine. Kaelus-kärbsenäpp pesitseb Kagu-Euroopas (Gotlandi ja Olandi saarte, Rootsi ja Läänemere populatsioonid on isoleeritud) ja Edela-Aasias. Talvituma lendab Aaftrikasse troopikasse.

Kus võib kohata... Elutseb võsastikes ja avatud metsamaastikul, kohata võib ka linnades.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on pea 12 aastat.

Eluviis. Peab jahti lennates või oksal varitsedes. Võib tegutseda ka maapinnal. Tegutsevad tavaliselt üksi või paaris, suuri parvi ei moodusta.

Pereelu. Rändelt saabuvad isaslinnud veidi varem. Nad valivad territooriumi välja ning kui emased saabuvad, valivad viimased omale kaasa territooriumi ja valge otsalaigu suuruse järgi. Pesapaigaks eelistavad kaelus-kärbsenäpid vanu puid, milles on väikseid õõnsusi -- olgu siis need rähnide tehtud või loomulikul teel tekkinud. Nad pesitsevad meeledi ka pesakastides. Kaelus-kärbsenäpid on monogaamsed linnud, kuid paarisuhe kestab vaid ühe hooaja. Peale paaritumist muneb emaslind tavaliselt 4-7 muna -- põhjapoolsemass levikupiirkonnas toimub see üldiselt aprillis-mais. Haudumine kestab keskmiselt 14 päeva, kuid kui välistemperatuur on madal, võib haudumine kuni 1 nädal kauem kesta. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, pojad lahkuvad pesast 14-16 päeva vanuselt, kuid jäävad veel paariks nädalaks pesa lähistele ning vanemad toidavad neid ka sel ajal. Noorlinnud saavad suguküpseks 1 aastaselt. Kaelus-kärbsenäppidel on põhjapoolsemas levikupiirkonnas tavaliselt 1 kurn aastas.

Toidulaud. Sööb õhust püütud putukaid, samuti otsib lehestikust röövikuid. Sööb ka marju.

Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis on kaelus-kärbsenäppi viimase kümne aasta jooksul kohatud 16 korda. Viimasel paaril aastal on teada ka mõned pesitsused. Euroopas pesitseb 1,4 - 2,4 miljonit paari.

Iseärasused. Kaelus-kärbsenäpid võivad järglasi saada ka must-kärbsenäpiga.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdlife.org
www.eoy.ee
http://www.euring.org/data_and_codes
http://www.diva-portal.org/diva/getDocu … lltext.pdf

Kommenteerimiseks logi sisse!


Kaelus-kärbsenäpp +
Ficedula albicollis
Kehapikkus. 12–13,5 cm

Kaal. 14 g

Tiibade siruulatus. 24 cm